lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-4248/64

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 24.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-4248/64
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1064
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-4248/45Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.12.20121-12-4248/58Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.06.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4248

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. juuni 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu L.T (L.T) kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus

(Objartel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1.Jätta Tartu Maakohtu 13. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.T kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 64,80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 10,80 eurot (kümme eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt L.T-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.T-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.
4.L.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „L.T 1-12-4248 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.L.T tunnistati Tartu Maakohtu 10.12.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 5.10.2011 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 11 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.11.2011 ja lõpeb 12.01.2014. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 26.04.2013.
2.Tartu Maakohtu 13.06.2013 määrusega jäeti L.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus arvestas prokuröri arvamuses välja toodud süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktoritega, milleks on varasemad korduvad karistused, sh ka reaalsed vangistused, ja katseajal uue kuriteo toimepanemine. Peale selle on L.T probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kohus nõustus vangla ja prokuröri arvamusega, et L.T puhul on olemas kõrge uue kuriteo toimepanemise risk ja tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Problemaatiliseks hindas kohus ülaltoodu taustal ka L.T võimaliku töölesaamise kui kriminaalhoolduse jaoks vajalike tingimuste täitmise. Ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Vaatamata L.T-le antud võimalustele aga ka reaalse vangistuse kohaldamisele on tal jätkuvalt probleeme enesedistsipliiniga vabaduses, mis välistavad uue kriminaalhoolduse kohaldamise. Maakohus leidis, et kirjeldatud asjaoludel jääb väheks seni ilmnenud positiivsetest sammudest ja L.T headest lubadustest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada L.T vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole oma määrust piisavalt motiveerinud. L.T kirjeldas kohtuistungil põhjalikult, milliseid järeldusi ta on enda jaoks karistuse kandmise ajal teinud asjaoludest, millised on tinginud tema karistuse kandmise. Ta on teadvustanud enda jaoks riskivaldkondasid ja kinnitas, et ta hoidub tulevikus samade vigade kordamisest. L.T soovib vabanedes asuda tööle OÜ-s XXX maalrina. Sama tööd on ta teinud ka enne vangistust. Samuti avaldas L.T soovi alustada väljaspool vanglat õpinguid Täiskasvanute Gümnaasiumis. L.T on nõus käitumiskontrolli ajaks võtma kohustuse asuda tööle (töökoht olemas) või selle võimatusel registreerima ennast töötuna Eesti Töötukassas kohtu poolt määratava tähtaja jooksul. Kaitsja leiab, et hõivatus tööga, õpingutega või Töötukassa pakutavate tööturuteenustega maandaks ka uue kuriteo toimepanemise riski. 3.2 L.T avaldas kohtuistungil veendumust, et soovib pärast karistuse kandmiselt vabanemist hoiduda seadusvastasest käitumisest ning elada õiguskuulekalt. Enda sõnul teadvustab ta riskitegureid ja järgib edaspidi ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kriminaalhooldaja järelevalve all olek distsiplineeriks teda. L.T mõistab alkoholiga kaasnevaid probleeme ning on kinnitanud valmidust üldtunnustatud käitumisreegleid järgida. L.T iseloomustavast materjalist nähtub, et ta on motiveeritud oma elukorraldust muutma. Ta on läbinud eesti keele kursused ning sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Enda sõnul on ta avaldanud soovi osaleda ka teistes sotsiaalprogrammides, kuid venekeelseid gruppe pole kokku saadud, mistõttu need pole toimunud. L.T on abi saamiseks

käinud psühhiaatri vastuvõtul ja saab ka hetkel psühhiaatrilist ravi. L.T motiveeritust õiguskuulekalt tulevikus elada näitab kaitsja arvates ka distsiplinaarkaristuste puudumine. Kaitsja lisab, et L.T on vabaduses olemas toetus ema, õe, viimase elukaaslase ja kriminaalhooldusametniku näol, kelle kaasabil peaks L.T tulema toime nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. L.T lähedased on valmis teda toetama.

4.Tartu Ringkonnakohtu 4.07.2013 määrusega määrati süüdimõistetu L.T kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltele anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.07.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et L.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on L.T puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et L.T ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja vastupidine seisukoht, mille kohaselt ei ole maakohtu määrus piisavalt motiveeritud, on ringkonnakohtu hinnangul alusetu. Kohus rõhutab, et määruses toodud põhjendustega mittenõustumine ei anna alust järeldada põhjenduste puudumist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus L.T iseloomustavate andmete põhjal põhjendatult järeldanud, et varasemad karistused ei ole talle mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkaks ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Seejuures on kohus tuginenud nii süüdimõistetu varasemale kuritegelikule eluviisile kui ka riskiteguritele, mis suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu (alkoholi ja narkootikumide tarvitamine). L.T on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud, ta on kandnud nii tingimisi kui ka reaalseid karistusi, kuid on nendele vaatamata jätkanud kuritegelikku käitumist. Eeltoodu muudab kaheldavaks süüdimõistetu lubaduse ennetähtaegse vabanemise korral edaspidi õiguskuulekalt elada.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.