Kohtulahend

vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata G.K-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on G.K kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxx-xxxxxxx linn; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata G.K Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada G.K jõustumisel.

suhtes kohtuotsuse

Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista G.K-lt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;  kaitsjatasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et G.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr1-13-6421, G.K, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus G.K süüdistatakse selles, et tema 18.05.2013 kella 04 ajal lõi Võru linnas xxxxxxxxxxx korteris oma ema E. R. korduvalt kätega näkku ja vastu käsi, jalgadega vastu jalgu, tõmbas ema voodist välja ja lõi teda jalaga kõhtu, tekitades kirjeldatud tegevusega valu ja põhjustades mitmepäevase valulikkuse löögikohtades (lõual ja alakõhus) ning verevalumi vasakul õlavarrel. Seega pani G.K teise inimese kehalise väärkohtlemisega –E. R. kehavigastuste ja füüsilise valu tekitamise ning tema tervise kahjustamisega toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.K-le karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22.10.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kahe kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on isik kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.K , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.K süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

G.K menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 36 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. G.K on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma. G.K taotles menetluskulude vähendamist ning selgitas, et saab menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul, peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades G.K sissetulekut, käib G.K-le ilmselgelt üle jõu. Arvestades, et G.K on õpilane, tema sissetulek koosneb sisuliselt toitjakaotus pensionist, siis tuleb G.K taotlus menetluskulude vähendamiseks lugeda põhjendatuks ning sundraha vähendada poole võrra, so 240 euro suuruses ning mõista G.K-lt välja menetluskuluna sundraha 240 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades G.K varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel G.K-le võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.