lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3459/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 18.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-3459/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
18.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1069
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3459/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.06.20131-13-3459/60Viru Maakohus Rakvere kohtumaja16.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3459 (12240105020)

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma

Kriminaalasi

H.H süüdistuses lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. juuni 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav H.H kaitsja Monica Meristo apellatsioon

KarS

§

järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatav H.H kaitsja Monica Meristo apellatsioon Viru Maakohtu 3. juuni 2013 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 3.06.2013 otsusega tunnistati H.H süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3, s.o 6 kuu võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust, mille kandmisest vabastati H.H KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 2aastase katseajaga. Katseajaks allutati H.H kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kohustades teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati H.H katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitavas sotsiaalabiprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati H.H-le lisakaristust ning talt võeti 5 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. 1.1 Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS §-st 56, tuvastamata H.H tegevuses KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus võttis arvesse, et H.H-le süüks pandud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. H.H on varem kriminaalkorras karistatud, väärtegude eest on teda karistatud korduvalt.

Maakohus ei pidanud H.H karistamist rahalise karistusega otstarbekaks, kuna temale varem kriminaalkorras mõistetud rahalised karistused ning varasemad väärteotrahvid ei ole avaldanud piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuli rahalist karistust pidada süüdistatava suhtes liiga leebeks mõjutusvahendiks. Samas leidis kohus, et ka reaalse vangistuse mõistmine ei ole teost lähtuva süü suuruse ja H.H isikuomaduste tõttu põhjendatud. Arvestades tema poolt toime pandud kuriteo raskust ja süüdistatava isikut, pidas maakohus põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ühes H.H allutamisega käitumiskontrollile, kuna tingimuslikku karistusest vabastamist ilma käitumiskontrollile allutamata ei ole võimalik kohaldada – vastavalt KarS § 73 lg-s 6 sätestatule ei kohaldata karistusest tingimisi vabastamist isiku suhtes, keda on varem karistatud vangistusega. 1.2 Maakohus pidas põhjendatuks kohaldada H.H suhtes lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis oleks selle välistanud. Võimalik töökoha kaotus autojuhina ei olnud kohtu hinnangul käsitletav sellise erandliku asjaoluna. Samas, arvestades H.H isikut ning seda, et tema viimasest väärteokaristusest mootorsõiduki joobes juhtimise eest on möödunud peaaegu seitse aastat, pidas kohus prokuröri poolt taotletud lisakaristust tähtajaga 2 aastat ilmselgelt liiga pikaks tähtajaks ning lähtudes muuhulgas kohtupraktikast samaliigilistes asjades, pidas piisavaks kohaldada H.H suhtes juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks. Kohtu hinnangul on see piisav, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma.

2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav H.H kaitsja, vaidlustades kohtuotsust mõistetud karistuse osas. 2.1 Kaitsja märgib, et H.H tunnistab oma süüd, kuid palub vähendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolme kuuni. H.H elatusallikaks on töö autojuhina ja juhtimisõiguse puudumine raskendab töö leidmist. Kaitsja lisab, et karistusregistri andmetest nähtuvalt puuduvad H.H kehtivad karistused, st karistused on kustunud. Ka seda tuleks kaitsja hinnangul karistuse mõistmisel arvestada. 2.2 Kaitsja palub kohtul jätta kohaldamata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustused. H.H on vaja leida töökoht, et tasuda pangalaene ja muid kohustusi. Seega ei ole tal võimalik osaleda sotsiaalabiprogrammis. H.H leiab, et ta on juba piisavalt vana, teadmaks, mis on õige ja mis vale käitumine ning lubab hakata seaduskuulekalt käituma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3.Ringkonnakohus, hinnates H.H kaitsja esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea

kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

4.Süüdistatav H.H kaitsja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus määras H.H-le katseajaks kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis ning taotleb ka süüdistatavale mõistetud lisakaristuse vähendamist. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus on nimetatud küsimustes piisavalt motiveeritud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust otsuse tühistamiseks. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et küsimus sellest, kas ning milliseid kontrollkohustusi süüdimõistetule kohaldada, on KarS § 75 lg 2 kohaselt jäetud täielikult kohtu otsustada. Seejuures peab kohus lähtuma kuriteo toimepanemise asjaoludest ning süüdimõistetu isikust. Võttes arvesse, et H.H on süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimises, on temale KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume määramine ringkonnakohtu hinnangul igati kohane. Samuti on ringkonnakohtu arvates põhjendatud H.H-le teise kontrollnõude, s.o kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis, kohaldamine. H.H on korduvalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistatud, mis annab tunnistust sellest, et tal on raskusi õiguskorrast kinnipidamisega. Sotsiaalabiprogrammis osalemine annaks võimaluse panna teda oma tegude tähenduse ning tagajärgede üle mõtlema ning seeläbi edasistest seadusrikkumistest hoiduma. Kaitsja väide, mille kohaselt ei ole H.H töökoha otsimise tõttu võimalik sotsiaalabiprogrammis osaleda, jääb kohtule aga arusaamatuks – kohtul puudub alus arvata, et üks tegevus võiks teist takistada. 4.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka teine apellatsioonis esitatud taotlus, s.o lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamine kolme kuuni. Kohus märgib, et KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt on isikult kuriteos süüdimõistmise korral võimalik juhtimisõigus ära võtta kuni kolmeks aastaks. Seega on maakohus, võttes H.H-lt juhtimisõiguse ära viieks kuuks, mõistnud talle niigi leebe karistuse, mille täiendavaks vähendamiseks apellatsioonis esitatud põhjendustel alust ei ole. Kaitsja on taotluse esitamisel tuginenud samale argumendile, mille esitas juba ka maakohtus – H.H elatusallikaks on töö autojuhina, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmisel jääb ta ilma sissetulekuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole eelnev käsitletav sellise erandliku asjaoluna, mis peaks kaasa tooma lisakaristuse täiendava vähendamise. H.H pidanuks juhtimisõigusest ilmajäämise ja sellega kaasneva töökoha kaotuse ohule mõtlema enne, kui joobeseisundis sõidukit juhtima asus.
5.Eeltoodud asjaolusid arvestades ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.