Kriminaalasi nr . 1 – 13-6479
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Jana Kaaver
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.juulil 2013. a Jõgeva
Kriminaalasja number
1-13-6479
Kriminaalasi
T.K vastu esitatud süüdistus KarS § 424 järgi süüdistatav: T.K (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx); emakeel- eesti keel, keskharidus, töökoht või õppeasutus- juhutööd, varem kriminaakorras karistatud ühel korral: 03.01.2005.a. Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi 5-kuulise vangistusega katseajaga 1 aasta 6 kuud, väärteokorras kehtivaid karistusi üks- s.h. LS § 224 lg.2 järgi 22.08.2012.a. rahatrahv 748 eurot, trahv tasumata. Tõkend: ei ole kohaldatud; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga; Kaitsja : vandeadvokaat Lembit Nirgi, Rakvere Advokaadibüroo, Lai t. 11 Rakvere,telefon 32 43 347, epost: [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
16.juuli 2013.a.
Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 2564, § 2565, § 248 lg.1 p.5, § 249, § §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, maakohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada T.K kuud.
KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista vangistus 4 (neli)
Kohaldada KarS § 74 lg 1,3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele,
kui T.K 18 (kaheksateist)- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1.1 elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 1.2 ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1.3 alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1.4 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 1.5 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1.6 Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata T.K katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Kriminaalmenetluse kulud: T.K menetluskulud on: sundraha 260 eurot, tasu riigi õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 146,40 eurot. Kokku menetluskulud 406,40 eurot. Menetluskulud tuleb hüvitada T.K , tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 406,40 (nelisada kuus eurot 40 senti) eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-13-6479, “menetluskulu”. Menetluskulud tuleb hüvitada kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul igakuiste maksetena kuu viimaseks kuupäevaks. Ühes kuus makstava hüvitise suurus on 33,87 (kolmkümmend kolm eurot 87 senti) eurot. Esimene makse tuleb teha augustis 2013. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on Karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik
Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS § 245 andmed. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: T.K on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral aastal 2005 ja toiminud kriminaalhooldus on süüdistataval positiivselt meeles. Järelikult on sellest kasu. Rahatrahv on määratud väärteokorras ja see on tasumata, kuna raha ei ole. Kuna samaliigilise rikkumise eest määratud rahatrahv ei ole mõjunud ja ka tasuda seda ei suuda, pole mõtet uuesti rahalist karistust määrata. Seetõttu on valitud tingimuslik karistus. Isikul on alkoholitarvitamine probleemiks ja kriminaalhooldaja tugi võimaldab sellest üle saada. Palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse tegemise aluseks. T.K kinnitab, e t ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja ta on kokku lepitud karistusega nõus. Peeti sõbra sünnipäeva ja ta jõi kanget õlut. Püsivat tööd ei ole, juhutöö, sissetulek on 50 eurot kuus sotsiaaltoetust ja sellest on raske ära elada. Nüüd algas marjade korjamise hooaeg, käib puid lõhkumas. Nii teenib elatist. Juhtimisõigust tal ei ole. Uusi süütegusid enam ei tule. T.K avaldas, et ta soovib, et kohtuotsus tehakse kokkuleppe alusel. Süüdistatava T.K kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi kinnitab, et kokkulepe on seaduslik ja süüdistatava poolt alla kirjutatud. Kaitsja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Menetluskulusid vähendada seadusekohaselt ja pikendada tasumise tähtaega aastale. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et T.K tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema, olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,91 mg/l alkoholi), juhtis 05.07.2013.a. kella 23.56 ajal Jõgevamaal Saare vallas Palamuse- Veia-Otsa tee 12.kilomeetril mootorsõidukit – mopeed Kymco reg. nr . 638 N. Sellega pani T.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo . KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata , kui T.K 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja asjaolule, et isikul puudub võimalus rahalist karistust tasuda- karistus peab olema ka täidetav. Aastal 2012 on samalaadilise õigusrikkumise eest rahatrahv määratud, kuid see ei ole tulemust andnud. Seega ei vastaks karistus rahalise karistusena ei süüdistatava isikule ega tema mõjutatavusele. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kriminaalhooldusele allutamine võib olla tõukeks nii töö leidmisele kui ka alkoholist loobumisele. Menetluskuludeks on sundraha KrMS § 2565 lg.2 järgi vähendatud määras, mille kohus määrab summas 260 eurot. Tasu kaitsja õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses on kokku 146,40 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. KrMS § 2565 lg.2 alusel vähendab kohus sundraha 260 euroni (KrMS § 179 lg.1 p.2 järgi on sundraha 1,5x320= 480 eurot). Menetluskulud tuleb hüvitada eurot.
süüdimõistetul T.K , kuluhüvitise suurus
406,40
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.