Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-5629 (12260104415)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
P.F
Prokurör
Meelis Juursoo
Süüdistatav
P.F , isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel; juhutööd (töövõimetus 80%); elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Karistatus: kriminaalkorras karistatud 8-l korral (6 korda KrK kehtimise ajal ja 2 korda KarS kehtimise ajal), viimati 26.01.2010a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel rahaline karistus 15 000 krooni; 05.11.2012a. Tartu Maakohtu poolt KarS §266 lg1; §121; §199 lg 2 p 5 alusel lõplik karistus: tingimisi vangistus 11 kuud katseaeg 18 kuud; Tõkend: elukohast lahkumise keeld, alates 29.11.2012a
Kaitsja
Kalju Kutsar
süüdistuses KarS § 120 järgi kokkuleppemenetluses
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.F KarS § 120 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et P.F-ile mõistetud 6 kuuline vangistus jätta tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui P.F ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratavas alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada P.F-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel mõista P.F-ilt välja sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et P.F on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-13-5629, P.F, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama
Süüdistus P.F-i süüdistatakse selles, et tema: -2012.a. juuni lõpust kuni 23.10.2012.a., täpsemalt tuvastamata aegadel, helistas korduvalt A. V. mobiiltelefonile, ähvardades A. V. tervisekahjustuse tekitamise, tapmise ning vara hävitamisega, kasutades ähvardusteks järgnevaid väljendeid „põletan maja maha“, „torkan silmad peast välja“, „lasen kuuli pähe“, „tulen sulle külla ja peale seda kaod sa jäädavalt ära, nii et sind ei leitagi üles“. Ähvardustega põhjustas P.F A. V. reaalse ohu- ja hirmutunde oma elu, tervise ja vara pärast. Kuivõrd ähvardused on kestnud pikka aega ja järjepidevalt ning eelnesid ka 11.07.2012.a.
toimunud kehalisele väärkohtlemisele (P.F on Tartu Maakohtu 05.11.2012.a. otsusega süüdi mõistetud muuhulgas KarS § 121 järgi A. V. kehavigastuste tekitamise eest), oli A. V. alust karta ähvarduste täideviimist. -2012.a. juuni lõpus, kindlakstegemata kuupäeval, Võru maakonnas Vastseliina vallas Juraski külas alkoholijoobes olles ja räusates ähvardas K. V. , kasutades väljendit „peksan läbi“ ja „tapan kõik ära, olen juba vangis istunud ning võin veel paar aastat istuda“; sealjuures tõmbas demonstratiivselt lahti oma jaki hõlma, paljastades püksirihma küljes rippuva noatupe koos noaga, millega põhjustas K. V. reaalse ohutunde oma elu ja tervise pärast. Seega P.F pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo- ähvardades tapmise, tervisekahjustuste tekitamise ja olulises ulatuses vara hävitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, Kokkuleppe sisu Sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus P.F-i süüditunnistamist ja karistamist KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kuue kuu vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus P.F-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav P.F aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas P.F kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuritegudes ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas P.F-i menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. P.F on vabatahtlikult nõus menetluskulu tasuma, selgitades, et saab selle tasuda kuue kuu jooksul, peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et menetluskulu hüvitamine korraga, arvestades P.F-i sissetulekut ning eelmise kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumist kohtutäituri kaudu, käib P.F-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades P.F-i varalist seisundit, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel talle võimalus menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.