Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-9661
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Nastavnikovi (Nastavnikov) vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebus
kaitsja
Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1:
Asjaolud
3.2 Kaitsja märgib, et süüdimõistetu käitumine pärast Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.05.2012 kohtumäärusest, millega keelduti A. Nastavnikov`i tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, muutus veelgi positiivsemaks ning alates 21.09.2012 oli A. Nastavnikov viidud üle avavanglasse. Süüdimõistetule on korduvalt võimaldatud lühiajalisi kohtumisi, väljasõite kohtumistele sugulastega. Süüdimõistetu on alates 23.12.2008 pidevalt olnud tööga hõivatud, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud vestlusel psühholoogiga, registreerinud aktiivseks tööotsijaks ja külastanud Töötukassa töötubasid, tal on lubatud osaleda igal pühapäeval kirikus toimuvatel jumalateenistustel ning võimaldatud külastada pangakontoreid. 3.3 Kaitsja arvamuse kohaselt ei võtnud kohus arvesse, et A. Nastavnikov viibib faktiliselt kinnipidamisasutuses alates 06.11.2007 ning et süüdimõistetu omab pikaajalisi reaalseid eesmärke. Kohus ei arvestanud, et A. Nastavnikov on motiveeritud elama seaduskuulekalt, kuritegude toimepanemise risk on madal - 26% ning A. Nastavnikov teadlikult soovib tingimisi ennetähtaegset vabanemist just elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad A. Nastavnikov`i tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 6 kuud. Kohus jättis vajaliku tähelepanuta asjaolu, et A. Nastavnikov`le on garanteeritud töökoht, tal on toetus lähedaste poolt ja soov teda pärast vabanemist toetada nii moraalselt kui ka materiaalselt. Süüdimõistetu vabanemisfond 28.05.2013 seisuga moodustab peaaegu 900 eurot. Kohtuistungil A. Nastavnikov kinnitas, et alkoholi ja narkootikume käesoleval ajal tema jaoks ei eksisteeri, kuna temast on saanud usklik inimene, ja vanglas ta loobus suitsetamisest. 3.4 Viru Vangla iseloomustuses on toimiku lk 26 tõendi kohaselt ekslikult märgitud, et A. Nastavnikov tarbis ajavahemikul 1995-2007 amfetamiinis. Seoses sellega kujunes kohtul vale ettekujutus süüdimõistetu isikust. Kaitsja palub lisaks võtta arvesse, et juba karistuse kandmise ajal oli A. Nastavnikov`i suhtes tehtud kolm süüdimõistvat kohtuotsust vanade asjade osas ning A. Nastavnikov`l puuduvad distsiplinaarkaristused.
kriminaalhooldusel olles tingimusi rikkunud, küll aga on viimane kuritegu toime pandud vahetult peale eelmist süüdimõistmist ning tagaotsitavaks kuulutamist. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et korduvad karistused, vangistustest tingimisi vabanemised ja käitumiskontrollile allutamine ei ole A. Nastavnikov’i hoidnud uutest kuritegudest ega avaldanud piisavat mõju, kuivõrd ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu kuriteod on kõik toime pannud alkoholijoobes ning nende dünaamika on jäänud samaks – kuriteod on olnud varavastased, toimepandud enamasti grupis ja kasutades vägivalda. Käesolevat vangistust kannab ta asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja sissetungimisega toimepandud varguse, lõhkeseadeldise olulise osa hoidmise ja kehalise väärkohtlemise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuivõrd kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega (lisaks eeltoodud asjaolule on teda kordavalt karistatud AS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seda ka sõltumata sellest, et A. Nastavnikov’i enda väitel alkoholi ega narkootikume tema jaoks enam ei eksisteeri. Arvestades, et A. Nastavnikov on oma varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise, siis prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on õigesti leidnud, et A. Nastavnikov’i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad A. Nastavnikov’i tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega. 5.4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et A. Nastavnikov’i iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente, mis puudutavad isiku käitumist vangistuses. Samuti möönab ringkonnakohus, et maakohus ei ole oma määruses nimetatud asjaolusid käsitlenud, kuid samas on põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu käitumine vabaduses näitab, et ta ei ole võimeline hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest, ta ei suuda alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning kriminaalhooldus ei osuta A. Nastavnikov’le piisavat mõju. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Nastavnikov kannab alates 21.09.2012 karistust avavanglaosakonnas, ei saa tema käitumist avavanglas võrdsustada käitumisega vabaduses, kus sisuliselt puudub kontroll isiku tegevuse üle. Maakohus on õigesti leidnud, et karistusaja lõpuni on küllaltki pikk aeg (ligi 2 aastat) ning arvestada tuleb ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada töökogemus ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendavad tema resotsialiseerimise võimalust. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
Paavo Randma
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.