Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-10572
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. juuni 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anton Sootsi (Soots) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1:
Asjaolud
Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). A. Sootsi puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Teda on varasemalt kolmel korral allutatud käitumiskontrollile, s.h on ühel korral vangistus asendatud ÜKT-ga. Katseajad loeti ebaõnnestunuks, kuna A. Soots ei täitnud kõikidel juhtudel kriminaalhoolduse nõudeid, s.h pani katseajal toime uue kuriteo ning ei täitnud korduvalt kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p-s 2 määratud lisakohustusi ning jättis täitmata ÜKT tunnid. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et korduvad vangistusest tingimisi vabastamised ja käitumiskontrollile allutamine ei ole A. Sootsi hoidnud uutest kuritegudest. Süüdimõistetu kuriteod on kõik toime pannud alkoholijoobes ning need on varieeruvad. A. Soots on toime pannud nii liiklussüütegusid kui ka korduvalt vägivallaga seotud süütegusid. Käesolevat vangistust kannab ta raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mis on täitmisele pööratud, kuna A. Soots ei täitnud talle kohtuotsusega pandud KarS § 75 lg 1 nõudeid, s.o ei ilmunud registreerimisele, ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Arvestades A. Sootsi korduvat kriminaalkorras karistatust jt riskihinnangu seisukohast olulisi näitajaid, on temale antud hinnang uue kuriteo toimepanemise osas kõrge, mistõttu Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Lisaks on A. Sootsil ka vangistuses viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad A. Sootsi tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega. 5.2 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et A. Sootsi iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on A. Sootsil olemas elukoht, toetavad lähedased, garanteeritud töökoht ning ka varasem töökogemus, mis kergendaks töö leidmist. Kaitsja palub märgata sedagi, et A. Soots on osalenud sotsiaalprogrammides ning käinud koolis, kuigi
on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.