1-12-9215/29 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

Maakohtu 13. oktoobri 2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – seitse kuud 27 päeva vangistust - võrra ning karistati S.R 1 aasta 27 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvesti karistusest maha eelvangistuse oldud aeg 2 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendas kohus vangistuse 780 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrati poolteist aastat. Lisakaristusena võeti süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. Maakohus tunnistas S.R süüdi selles, et ta 10. augustil 2011 kell 13.00-14.00 juhtis Tartu linnas Jaamamõisa tänaval mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Kohtuotsuse peamised motiivid on järgmised. 1.1 Asitõendina vaadeldud CD plaat Lõuna Prefektuuri juhtimiskeskuse helisalvestusega kinnitas, et politsei numbrile 110 helistas 10. augustil 2011 kell 14:03 ärritatud häälega naisterahvas telefoninumbrilt XXX ning palus politseilt abi, et takistada Tartus XXX juures rooli asumast purjus mehel, kes on juba terve Tartu linna läbi sõitnud. Tuvastamist leidis, et helistajaks oli süüdistatava abikaasa A.V. . Kuna kõne toimus kell 14.03, tähendas see, et A.V. pidi olema enne seda juba XXX maja juures, sest sealt ta helistas politseisse ja kirjeldas olukorda. A.V. kohtueelsel uurimisel antud ütlustes on kinnitanud, et tütar nägi, kui isa sõitis autoga ning tema oli kohe läinud 100 m kaugusel oleva XXX maja juurde, teades, et S.R sinna sõidab. A.V. tuli mehele S.R-ile järele, sest tal oli kahtlus, et see purjus peaga sõidab ning võib edasi sõita. Seepärast A.V. ka sündmuskohal S.R-ilt autovõtmeid küsis - et takistada S.R autoga sõitmist. A.V. oli see isik, kes politseisse helistas ning informeeris politseid sellest, et ”purjus mees on autoga terve linna läbi sõitnud ”ning keeldub autovõtmeid üle andmast. Helisalvestiselt on kuulda A.V. ärevat hääletooni. Sellisena räägib inimene, kes adub tõsist ohtu ning palub politseilt abi isiku tegevuse takistamiseks. 1.2 Tunnistaja E.R. ütlused kinnitavad, et ta ajas sündmuskohal Tartus XXX maja juures 10.08.2011 enne bussi peale minekut juttu K.T. . Tunnistaja oli olnud õues, kui värava taha sõitis tumepunane sõiduauto Opel, mille roolis oli S.R. Mõne minuti, vast 2 minuti pärast, tuli S.R abikaasa A.V. . Siis oli S.R autost välja tulnud. Tunnistaja vaateväljas oli see auto olnud 5 minutit, siis oli tunnistaja pidanud minema bussile. Tunnistaja teadis, et see punane Opel oli S.R auto. 1.3 Tunnistaja K.T. kinnitas kohtus antud ütlustes, et tuli 10.08.2011 töölt kella 13.30 ajal. Tema juures oli ka töökaaslane E. ning nad istusid maja juures aias. K.T. kinnitas ütlustes, et nägi, kuidas Tartus XXX maja värava taha 10.08.2011 sõitis punane Opel ning autot juhtis S.R. Tunnistaja oli seda näinud umbes 5 meetri kauguselt. Meelis oli istunud juhi kõrvalistmel. Tunnistaja kinnitusel tuvastas ta need isikud kindlalt. Tunnistaja ütlustel S.R žestidest sai järeldada, et ta on alkoholijoobes. Tunnistaja kinnitas, et kohale tulnud A.V. oli nõudnud sündmuskohal sealsamas maja juures S.R-ilt rahakotti ja autovõtmeid. Tunnistaja kinnitas, et aega võis minna poolest minutist kuni 10 minutini S.R saabumisest A.V. kohaletulekuni. S.R oli olnud autost väljas, kui A.V. temalt autovõtmeid küsis. Politsei jõudis kohale A.V. saabumisest 3-7 minuti vältel. Tunnistaja K.T. oli aru saanud S.R alkoholijoobest, kui S.R ja A.V. auto juures sõnelesid; S.R joove oli märgata tema jutust ja hoiakust. 1.4 Tunnistajate E.R. ja K.T. e ütlustest tulenes, et S.R kohalesõitmisest Tartus XXX maja juurde kuni A.V. kohaletulekuni oli aega 2-3 minutit. Seega A.V. kohtus antud ütlused, et tema tuli kohale pool tundi pärast S.R XXX maja juurde jõudmist, on vastuolus eelnimetatud tunnistajate, samuti patrulillehega ning asitõendiga- kõne salvestusega. Järelikult A.V. kohtus antud ütlused ei ole tõesed, ei ole usaldusväärsed ning kohus neid tõendina ei arvesta.

1.5 Joobeseisundi tuvastamise protokoll tõendab et S.R oli 14:26 ajal alkoholijoove 1,28 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Sellise joobega mootorsõiduki juhtimine on kriminaalkorrras karistatav KarS § 424 järgi . S.R on kinnitanud menetlusdokumentides kohapeal ning andnud ka allkirja, et enne joobeseisundi mõõtmist 20 minutit tema ei ole tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. A.V. , kes saabus XXX maja juurde kel 14:03, on ütelnud, et S.R kohapeal enne politsei tulekut alkoholi ei tarvitanud. S.R oli siis autost väljas ning nad sõnelesid A.V. ga. S.R on oma ütlustes aga andnud toimunu kellaegade kohta hoopis teistsuguseid andmeid kui eelkäsitletud tõendid seda kinnitavad. Nii kinnitas S.R, et saabus XXX maja juurde autoga kella 13:00 ja 15:00 vahel. Tema ütustel ta istus autos ja jõi 2 liitrit ja rohkemgi 8% alkoholisisaldusega õlut. Naine A.V. oli tulnud segama, kui ta oli autos istunud pool tundi. A.V. tulekust politsei tulekuni oli aega kulunud 15-20 minutit. S.R mäletas, et temal kontrolliti alkoholijoovet ning joove tuvastati. S.R ütlused on vastuolus tunnistajate E. Randviiru, K.T. e ütlustega, samuti Aivo Somelari, Arto Reisberi ja Vahur Põdra ütlustega. Nende tunnistajate ütlustest nähtub, et S.R autoga saabumisest XXX maja juured politsei tulekuni kulus aega mitte rohkem kui 10 minutit. 1.6 Tunnistaja E.R. ütlustest järeldub, et S.R sõitis XXX maja juurde, ta oli roolis. A.V. saabus kahe minutit pärast S.R kohalesõitmist. Järelikult ei olnud see aeg, mil S.R sai autos istuda ja õlut juua pool tundi, vaid oluliselt vähem. K.T. e ütlustest järeldub, et aega võis minna 3 minutist kuni 10 minutini (kaitsjale vastates) S.R saabumisest A.V. kohaletulekuni. Politsei jõudis kohale 3-7 minutit päras A.V. saabumist S.R juurde XXX maja juurde. Seega sai S.R istuda autos maksimaalselt 10 minutit, mitte rohkem. On ilmselge, et selle ajaga ei jõudnud S.R ära juua üle kahe liitri kanget õlut. See oleks olnud bioloogiliselt võimatu. S.R on kinnitanud alkotesti protokollis, et ei ole 20 minutit enne alkotesti tegemist alkoholi tarvitanud. Järelikult tarvitas S.R alkoholi varem - ta oli alkoholijoobes juba siis, kui ta XXX maja juurde mootorsõiduki juhima autoga kohale sõitis, arvestades temal esinevat keskmist joovet. Seega on tõendatud S.R poolt mootorsõiduki tahtlik juhtimine alkoholijoobe seisundis, KarS § 424 objektiivne ja subjektiivne koosseis.

Nagu öeldud, on maakohus sellise versiooni tõendeid kogumis hinnates ühemõtteliselt ning veenvalt kummutanud. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega täielikult. 6.2 Nii on maakohus osundanud esmalt asitõendi vaatlusprotokollile, täpsemalt siis süüdistatava abikaasa poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõnele. Selles kõnes teatab A.V. kell 14.03, et tal on väga suur probleem, mis seisneb selles, et isik on juba sõitnud joobeseisundis ning tahab seda ka edasi teha. Tema üritab mehelt seejuures võtmeid ära võtta, mida mees aga ei anna (tlk 41). See kõne on seejuures tehtud XXX hoovist. 6.3 Tunnistaja E. Randviir on kirjeldanud, kuidas ta viibis süüdistuses näidatud ajal XXX hoovis, kuhu ta nägi saabuvat S.R poolt juhitud autot. Sündmuskohale saabus süüdistatava abikaasa A.V. ning auto juures toimus kõva häälega vaidlus ning rüselus (tlk 20 pöördel – 21). 6.4 Tema ütlusi toetab ka tunnistaja K.T. , kelle kirjelduse kohaselt saabus sündmuskohale süüdistatava poolt juhitud auto. Maksimaalselt 10 minuti pärast saabus sündmuskohale süüdistatava abikaasa (tlk 24 pöördel), kes nõudis S.R-ilt autovõtmeid ja rahakotti (tlk 24). Välise vaatluse alusel oli S.R seejuures ilmsete joobetunnustega (samas). Ruttu saabus sündmuskohale ka politsei, tunnistaja hinnangu kohaselt 3-7 minutit peale A.V. saabumist (tlk 24 pöördel). 6.5 Sündmuskohale saabunud politsei mõõtis S.R joovet, milleks oli kell 14.26 lõpliku tulemi kohaselt 1,28 mg/L (tlk 36). Kaitsjaga soostuvalt tuleb iseenesest küll nentida, et mõnevõrra lahknevad omavahel alkomeetri kasutamise protokoll ja alkomeetri lugemi väljatrükk; ka viimases on kajastatud toimingu aeg ning seal fikseeritu kohaselt algas joobe tuvastamine kell 14.34 (tlk 37). Erinevalt kaitsjast ei pea ringkonnakohus seda aga kaalukaks asjaoluks, mis vähimalgi määral vääraks maakohtu järelduste õigsust. Isegi kui möönda, et S.R joobe tuvastamine algas kaheksa minutit hiljem kui protokollis näidatud, ei muuda see tõendamiseseme seisukohalt midagi. Nimelt väidab apellant, et enne A.V. sündmuskohale saabumist (mis oli maksimaalselt 10 minutit) suutis S.R manustada üle kahe liitri kanget õlut, nagu seda kinnitab süüdistatav ise (tlk 29 pöördel). Siinkohal tuleb täielikult nõustuda maakohtu poolt sedastatuga, et sündmuste selline käik (täpsemalt siis alkohoolse joogi sellises tempos manustamine) on täielikult ebareaalne ning külgnevaid tõendeid (ennekõike häirekeskusesse tehtud kõnet ja tunnistaja K.T. e ütlusi) hinnates ka veenvalt kummutatud.