Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-8807
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. mai 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu M.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebused
Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390:
temale mõistetud
M.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.02.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes kandmisele kuuluvaks 3aastase vabadusekaotuse.
määratud ajast, mistõttu tuleks talle anda võimalus näidata, et ta on karistusest vajalikud järeldused teinud. Ka süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et ta on võimeline uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning vabaduses seaduskuulekalt käituma. Samuti on kindla elu- ja töökoha ning lähedaste toetus M.H positiivselt mõjutavad asjaolud, mis suurendavad õiguskuuleka käitumise tõenäosust. Kriminaalhooldaja järelevalve võimaldab suunata ja kontrollida M.H käitumist katseaja jooksul, kindlustamaks, et ta ei naase endise eluviisi ja tuttavate juurde. 3.2 M.H möönab, et on teinud elus palju vigu, mille eest on ka karistust kandnud, ent eksimine on inimlik. Määruskaebuse esitaja puhul on muutumine toimunud positiivses suunas. Ta on vanusega ja vangis viibimisega aru saanud, et soovib muuta oma elu. Vanglasse saabudes saatis ta kohe administratsioonile kirja tööleasumise sooviga, millele lisas keevitaja kutsetunnistuse. Vangistusasutus tööleasumist ei võimaldanud, seega puudus M.H võimalus tasuda kohtukulusid. Mõni kuu hiljem võimaldas administratsioon osalemist majandustöödel, mille vastuvõtmine oli tollal kohustuslik, ent millest M.H keeldus. Sundimine mittekvalifikatsiooni nõudvale tööle ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärgiga, alavääristaks teda kui oskustöölist ning mõjutaks ka majanduslikult – võttes ära võimaluse saada hügieenivahendeid, mida ei ole koristajapalga eest võimalik soetada. Mõni aeg tagasi tehtud halduskohtu otsusega selgitati, et enne majandustöödele suunamist peab andma õpetust täitmistvajava töö ja olmekeemia kasutamise reeglite osas - selline praktika M.H tööst keeldumise hetkel puudus ja keeldumist karistati kartserkaristusega. Tegemist on ainukese rikkumisega kogu karistusaja jooksul. Samal perioodil pöördus M.H 2 korda kontaktisiku poole palvega töötsooni suunamiseks, selgitades, et vajab ametikvalifikatsiooni säilitamist ja soovib toetada pere. Taotlusest öeldi ära vangistuse lühikese tähtaja põhjendusel. M.H on läbinud sotsiaalsed programmid, s.h alkoholisõltuvusest vabanemiseks, eluviisi muutmiseks ja viha juhtimiseks ning lõpetanud eesti keele algkursuse. Täidetud on VangS § 6 sätestatud vangistuse eesmärgid. Viru Vangla on toetanud M.H ennetähtaegset vabastamist. Tema käitumine on seadusekuulekas, mistõttu puuduvad alused edasiseks isoleerimiseks. Ennetähtaegsest vabastamisest keelumisest põhjusena kohus pööras tähelepanu sellelegi, et M.H keeldus katseajal koostööst järelvalveinspektoriga. Määruskaebuse esitaja selgitab, et kohus tõlgendas olukorda valesti - isikliku ebasümpaatia taustal määras esimene inspektor kohtumisi reeglina pärast M.H öövahetusi, kui viimane oli väsinud ja ärritunud. Pärast inspektori vahetamist koostati paindlik graafik ja katseaeg möödus rikkumiste ja märkusteta. M.H on leidnud tööandja, kes ta koheselt tööle võtaks ja keda ta ei taha alt vedada. Määruskaebuse esitaja märgib, et tema perekond on majandusliku krahhi äärel – abikaasale, kes töötab miinimumpalga eest, on viimaste kuude jooksul tehtud kaks onkoloogilist operatsiooni, millega seoses on kogunenud võlgnevused korteri eest tasumisel. Lisaks omandab M.H tütar kõrgharidust ja vajab materiaalset toetust. Kuivõrd riik on taassotsialiseerimisel perekondlike sidemete hoidmise prioriteediks kuulutanud – tuleks arvestada, et M.H pere on kaotamas elukohta ja laps edasise hariduse võimalust. Dokumenti Riigi karistuspoliitika arengusuunad kuni aastani 2018 esitledes möönis ka justiitsminister, et vangistus on ebatulemuslik ja kallihinnaline ning puuduvad õigustused jätta kasutamata efektiivsemaid kuritegude kahandamise meetmed. Samuti väidavad karistusküsimuste spetsialistid, et ennetähtaegselt vabanenud isikud kalduvad vähem retsidiivsuse poole, kui tähtaegselt vabanenud.
RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
esmakordselt ning järeldusi oma tegude tagajärgedest saanuks ta teha talle korduvalt antud võimaluste järel. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja toime pandud kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.