Kohtulahend

KarS § 73 lg 1 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Tõnu Ratškov 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

Tõnu Ratškov omandas ajavahemikul 2012.a detsembri lõpust kuni 10.03.2013.a täpselt tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli sisaldavat marihuaanat, millest osa kandis endaga kaasas ja osa andis edasi tuvastamata isikutele järgnevalt: Ajavahemikul 2012.a detsembri lõpust kuni 10.03.2013 andis T. Ratškov Tallinnas täpselt tuvastamata kohas narkootilist ainet marihuaanat 0,5-1 grammi kaupa edasi tuvastamata isikutele.

Osa omandatud narkootilisest ainest, so 23 minigrip kilekotti, milles oli kokku 16,90 grammi narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli sisaldavat marihuaanat, kandis T. Ratškov endaga kaasas, kuni see tema seljas olnud jope taskust 10.03.2013 kell 17.30 Tallinnas E. Vilde tee 121B maja juures sõiduautost BMW registrimärgiga XXX kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega pani T. Ratškov toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus T. Ratškovi süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat ja 4 kuud, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva. Vangistust ei pöörata KarS §73 lg 1 alusel täitmisele, kui T. Ratškov ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Konfiskeerimisele kuulub T. Ratškovilt kinnipidamisel ära võetud sularaha 990 eurot, mis on kohtumääruse alusel arestitud ja kantud PPA tagatiskontole. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid menetluskulude tasumist osade kaupa 12 kuu jooksul. Prokurör sellele taotlusele vastu ei vaielnud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T. Ratškov tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasud, määratud kaitsjatele makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 800 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks maksmiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.