lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3929/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 03.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-3929/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
810
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3929/14Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2013

Kriminaalasja number

1-13-3929

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 15. mai 2013 otsus V.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5,8,9 kokkuleppemenetluses V.H, isikukood XXX, elukoht XXX ; viibib vahi all Viru Vanglas, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 11 korda.

Määruskaebuse esitaja

järgi,

Resolutsioon

Maakohtu otsus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 15. mai 2013 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati süüdi ja karistati V.H kuritegude eest, mis olid kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 5,8,9 järgi. Kohtuotsusega rahuldati viie kannatanu tsiviilhagid ning mõisteti V.H-lt nende kasuks välja kokku 1305.72 eurot. Süüdistatavalt mõisteti välja ka menetluskulud summas 566.85 eurot. Ühtlasi määras kohus, et V.H tuleb menetluskulud tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul.
2.Maakohtu otsuse peale esitas V.H apellatsioonina pealkirjastatud kaebuse, milles ta palub pikendada tsiviilhagide ning menetluskulude tasumise aega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab esmalt, et puudub alus V.H poolt esitatud kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab selged piirangud ka kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab nimelt, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni veel ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud alusele apellatsioonis seejuures ei viidata, mistõttu puudub alus apellatsioonimenetluse läbiviimiseks.
4.Samas osundab ringkonnakohus KrMS § 189 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Seega tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang V.H poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Viru Maakohtu 15. mai 2013 otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb ringkonnakohtul V.H taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks lahendada lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses.
5.Esmaselt peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagide tasumisele ei ole kohtuotsusega mingit tärminit määratudki ning seda ei ole taotletud ka maakohtu menetluses (vt kd 4, tlk 114). Seetõttu ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks ega ka mitte võimalikuks pöörduda TsMS § 445 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni poole, mis seda iseenesest võimaldab, seda enam, et mingit konkreetset ettepanekut tasumise graafiku osas V.H ka ei esita.
6.Tähtaeg on kohtuotsusega määratud üksnes menetluskulude tasumisele ning V.H on kohustatud tasuma need ühe aasta jooksul. Taotluse selle tähtaja pikendamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. RKKK on määruses nr 3-1-1-120-12 selgitanud, et menetluskulude tasumisega seonduva osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada ning ka pikendada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra (määruse p 7). Seega puudub võimalus ka selle taotluse rahuldamiseks.

6.1 Teisalt tuleb märkida, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kohus saaks määrata kohtukulude tasumiseks pikema tähtaja kui üks aasta (vt selle kohta RKKKm 3-1-1-2-12, p 7 jj), puudub käesoleval juhul alus selle rakendamiseks. Menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega saab kohus pikendada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub aga isikul, kes taotleb täitmise tähtaja pikendamist. Tähtaja pikendamiseks tuleb süüdimõistetul esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine talle praegusel kujul võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Kriminaalmenetluse seadustiku mõttes mõjuva põhjuse tõendamatuse korral tuleb esitatud taotlus rahalise karistuse tasumise pikendamiseks jätta rahuldamata. Teisisõnu viiks ka see lähenemine sarnasele tulemusele, kuna V.H ei ole enda kaebuses viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks alust kohtu poolt määratud tähtaega täiendavalt pikendada.

7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja KrMS §-st 390 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.