1-13-5775/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Otsus on kättesaadav alates 27.06.2013. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata. Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Esitatud süüdistus: Alexandre Chteingart’i süüdistatakse selles, et tema 24.12.2012 kella 23.00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris, lõi tekkinud konflikti käigus oma elukaaslast S R ’t korduvalt rusikatega näkku, tabades vasaku silma piirkonda, vasaku lõualuu piirkonda ja vasaku kõrvapiirkonda. Seejärel võttis kinni S R riietest, raputas ja lükkas põrandale pikali ning lõi kahel korral jalaga selja- ja rindkerepiirkonda. Oma tegevusega põhjustas A. Chteingart kannatanu S. R ’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: vasema sarnaluu piirkonnas hematoom, turse ja hematoom vasemal rindkeres, vasema kõrva valu ja punetus. Samuti tema, 2012 novembris Tallinnas XXX asuvas korteris, lõi ühel korral rihmaga oma alaealist tütart Anastassia R ’t (12-aastane) vastu seljapiirkonda, põhjustades sellega viimasele füüsilist valu. Seega pani Alexandre Chteingart toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Samuti tema, 2012 oktoobris-novembris õhtusel ajal, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võttis põrast sõnalist tüli S R ’ga köögist noa ning pani selle diivanil istuva S R kaela juurde, öeldes, et „kohe ma pussitan sind“. Nimetatud A. Chteingart’i tegevus tekitas S. R ’s reaalse hirmu oma elu ja tervise pärast ning tal on alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani Alexandre Chteingart toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, so KarS § 120 järgi kvalifitseeritud kuritegu. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 120 sätestatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud. KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust. Kars § 68 lg1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg, s.o. 24-25.12.12, s.o. 2 päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud 28 päeva vangistust. Prokuröri abi palus kohtul süüdistatavale karistus tingimisi kohaldamata jätta vastavalt KarS § 74 lõikele 1 ning kohaldada tema suhtes 24 kuu pikkust katseaega vastavalt KarS § 74 lõikele 3. Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 nimetatud kohustusi:

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Alexandre Chteingart’i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Alexandre Chteingart’i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Alexandre Chteingart määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et Alexandre Chteingart’i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb Alexandre Chteingart’ilt mõista kokkuleppekohane karistus. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi Alexandre Chteingart’i vastu kannatanu S R 500,00 EUR. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav nõustunud tekitatud kahju liigi – ja määraga, süüdistatav kohtuistungil hagile vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb Alexandre Chteingartilt S R kasuks välja mõista 500,00 EUR. Tsiviilhagi tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Alexandre Chteingart pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot.