Kohtulahend

RESOLUTSIOON

menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 338 (kolmsada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.D, 1-13-5257, kaitsjatasu“.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: U.S süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, grupis koos Sergei B.D-ga, 27.12.2012 ajavahemikul kella 04.00-st kuni 09.30-ni aadressil XXX , Tallinn võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes selle toime sissetungimisega, ja nimelt: olles avanud võtmega ridaelamuboksi nr 5 välisukse, tungis majja ja võttis järgmised XXXOÜ kuuluvad asjad: kraanikausi „NordlineWT 3402“ maksumusega 64,44 eurot; kraanikausi sifooni „Minim all“, 2 tk, maksumusega 28.76 eurot 1 tk, kokku maksumusega 57.52 eurot; kraanikausi „Nordline-WT 3402“ maksumusega 64,44 eurot, koos kraaniga kraanikausile „Cerasprint New, maksumusega 59,24 eurot; segisti „San Remo“ koos dušiga ja pealisdetailidega torude jaoks maksumusega 71,26 eurot; segisti kraanikausile „Cerasprint new“ maksumusega 59.24 eurot; survevoolikud – 2 tk, maksumusega 4 eurot/1 tk, kokku maksumusega 8 eurot; elektrikamina saunale „Harvia 9KW“ maksumusega 124 eurot, kokku üldmaksumusega 508,14 eurot. Samuti tema, uuesti grupis koos Sergei B.D-ga 29.12.2012 umbes kell 04.20 aadressil XXX , Tallinn püüdis võtta ära võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes selle toime sissetungimisega, ja nimelt: olles avanud võtmega ridaelamuboksi nr 5 välisukse, tungis majja ja püüdis võttis XXXOÜ kuuluvat mullivanni maksumusega 1240 eurot, aga ei viinud kuritegu temast sõltumatutel asjaoludel lõpule, kuna ta peeti politseitöötajate poolt kinni. Samuti tema, ajavahemikul 14.12.2011 kuni 15.12.2011 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Andrei Pantelejevi kasutuses olevalt sõidukilt VW Vento, milline oli pargitud Katusepapi 31, Tallinn esi- ja tagumise reg nr XXX maksumusega 12 eurot. Samuti tema, 14.12.2011 kella 12.50 paiku tankis AS Eesti Statoil Sikupilli teenindusjaamas aadressil Tallinn, Tartu mnt 86 sõidukisse Ford Mondeo reg nr-ga XXX 28,29 liitrit kütust (bensiini 95) summas 36,21 eurot, lahkus teenindusjaamast selle eest tasumata. Seega pani U.S toime tahtlikult kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, grupis, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. B.D süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud varguse eest, grupis koos U.S-iga võttis 27.12.2012 ajavahemikul kella 04.00-st kuni 09.30-ni aadressil XXX , Tallinn ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes selle toime sissetungimisega, ja nimelt: olles avanud võtmega ridaelamuboksi nr 5 välisukse, tungis majja ja võttis järgmised XXXOÜ-le kuuluvad asjad: kraanikausi „Nordline-WT 3402“ maksumusega 64,44 eurot; kraanikausi sifooni „Minim all“, 2 tk, maksumusega 28.76 eurot 1 tk, kokku maksumusega 57.52 eurot; kraanikausi „Nordline-WT 3402“ maksumusega 64,44 eurot, koos kraaniga kraanikausile „Cerasprint New, maksumusega 59,24 eurot; segisti „San Remo“ koos dušiga ja pealisdetailidega torude jaoks maksumusega 71,26 eurot; segisti kraanikausile „Cerasprint new“ maksumusega 59.24 eurot; survevoolikud – 2 tk., maksumusega 4 eurot/1 tk, kokku maksumusega 8 eurot; elektrikamina saunale „Harvia 9KW“ maksumusega 124 eurot; kokku üldmaksumusega 508,14 eurot. Samuti tema, uuesti grupis koos U.S-iga 29.12.2012 umbes kell 04.20 aadressil XXX , Tallinn püüdis võtta ära võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes selle toime sissetungimisega, ja nimelt: olles avanud võtmega ridaelamuboksi nr 5 välisukse, tungis majja ja püüdis võtta XXXOÜ-le kuuluvat mullivanni maksumusega 1240 eurot, aga ei viinud kuritegu temast sõltumatutel asjaoludel lõpule, kuna ta peeti politseitöötajate poolt kinni.

Seega pani B.D toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallaasja äravõtmisele, isikuna, kes on varem toime pannud varguseid, sissetungimisega, grupis, so KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 01.10.2012 kella 18.00 paiku, viibides autobussis marsruudil nr 56 Lasnamäel, omastas kannatanule XXX kuuluva mobiiltelefon Nokia 300 maksumusega 108 eurot. Seega pani B.D toime omastamise, so tema valduses oleva võõra vara enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 28.05.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Annika Vanatoa, süüdistatav U.S-i ja tema kaitsja Kristina Šuvalova vahel järgnev kokkulepe:

Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse leiab kohus, et süüdistatavatelt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses, toimikust koopiate tegemise kulu kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistatavatel puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid neile igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatavate näol tegemist on täisealiste ja töövõimeliste isikutega, kellede puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuritegude toimepanek on olnud süüdistatavate endi vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikutena olid nad teadlikud sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult nende endi kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavaid on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod on valdavalt samaliigilised eelnevalt toimepandud kuritegudega. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatavate endi kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine ning ka vabadust piirava karistuse kandmine, millest ärakandmata osa on vaid pool aastat, annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Koopiate tegemise kulu kohustuvad süüdistatavad hüvitamata kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.