Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-06-11564
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Viivi Tomson
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Meir Shushani (Shushan) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 23. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Meir Shushani ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
2.1 M. Shushan on süüdi mõistetud suures koguses narkootikumide käitlemise eest isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Tegemist on raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteoga. Kohus, arvestades ennetähtaegse vabanemise otsustamisel ka kuriteo toimepanemise asjaoludega, leidis, et M. Shushani poolt toime pandud süüteo iseloom ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Ühiskonna õiglustunne oleks olulisel määral riivatud, kui raske rahvatervisevastase kuriteo toime pannud isik vabaneks poole karistusaja ärakandmisega, seda enam, et ilma kontrollnõuetele allutamiseta ühes võimaluse/kohustusega riigist lahkuda, et jätkata elu võimude poolt kontrollimata käitumisega isikuna oma kodumaal. 2.2 M. Shushan on käesolevaks ajaks ära kandnud pool temale mõistetud karistusest, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks vabastada teda ilma allutamiseta elektroonilisele valvele. Tal puudub vabanedes Eestis viibimiseks seaduslik alus, mistõttu ei saa tema suhtes kohaldada käitumiskontrolli nõudeid. 2.3 KrMS § 426 lg 3 sätete kohaldamist, mille kohaselt kohus võib loobuda KarS § 76 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, ei pea kohus käesoleval juhul võimalikuks rakendada, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid M. Shushani väljaandmise kohta välisriigile või tema riigist väljasaatmise kohta. 2.4 Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pidanud kohus võimalikuks M. Shushani enne tähtaega vabastada. Kohus asus seisukohale, et vaatamata positiivsetele aspektidele, esineb vabastamist mittetoetavaid asjaolusid enam, kui seda toetavaid. Kohus selgitas, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
väljasaatmise. Selline kohtupraktika on olemas (Viru Maakohtu 18.03.2013 määrus nr 1-1013898). 3.4 Kohus leidis lisaks, et täitmata on ka KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused. Kohus leidis, et vabastamist mittetoetavaid asjaolusid on enam, kui seda toetavaid. Kohtu selline järeldus on paljasõnaline, sest ühe vabastamist mittetoetava asjaoluna on kohus märkinud, et karistusest on kantud vaid pool. Muid asjaolusid määruses ei esine. Vaieldav on seegi, kas välisriigis kantud 7,5 aastane vangistus on ikka vabastamist mittetoetav asjaolu. 3.5 Kohtus rikuti M. Shushani kaitseõigust teda mitmel korral katkestades, mistõttu ta ei saanud öelda seda, mida vajalikuks pidas. 3.6 Karistusega on M. Shushani puhul saavutatud nii eri- kui ka üldpreventiivne eesmärk. Ta on ümber hinnanud oma eelnevad teod, leidnud vanglas religiooni ning otsustanud elada edasi seaduskuulekalt ja ausalt ning minna tagasi oma pere juurde Iisraeli. Võib kindel olla, et midagi seadusevastast ta enam toime ei pane.
ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus arvestas seejuures nii kuriteo toimepanemise asjaoludega, kui ka sellega, et isikut on vangistusega karistatud suures koguses narkootikumide käitlemise eest isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil ja sedastas, et M. Shushani poolt toime pandud süüteo iseloom ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. 6.1 Kaitsja arvates leidis kohus vääralt, et M. Shushani puhul ei ole alust rakendada KrMS § 426 lg 3 sätteid, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid süüdimõistetu väljaandmise või väljasaatmise kohta välisriigile. Ennetähtaegsel vabastamisel seda aga ei tehtagi ja isiku vabastamisel toimub tema väljasaatmine Politsei- ja Piirivalveameti poolt. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt puudub M. Shushanil Eestis elamisluba. Vangistusseaduse § 76 lõike 4 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 4191 lõike 5 alusel kehtestatud määruse Kinnipeetava vanglast vabastamise kord § 11 lg 1 alusel edastab arvestusosakond tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid vangla asukohajärgsele kohtule. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lisatakse materjalidele Politsei- ja Piirivalveameti vastus päringule elamisloata või tähtaegse elamisloaga välismaalasest kinnipeetava kohta. Vastuse koopia saadetakse vangla asukohajärgsele prokuratuurile. Maakohtu määrusest nähtub, et selliseid materjale kohtule ei esitatud. Kinnipeetava vanglast vabastamise korra § 13 kohaselt juhul, kui kohus vabastab tingimisi enne tähtaega kinnipeetava, kes on riigist väljasaadetav, ja seetõttu otsustab loobuda tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, teavitab vangla direktor või tema määratud isik vabastamisest viivitamata kirjalikult Politsei- ja Piirivalveametit. Viimane teeb ettekirjutuse isikule riigist väljasaatmise kohta. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lg 2 p 7 kohaselt ei määrata lahkumisettekirjutuses lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust. 6.2 KrMS § 426 lg 3 antud võimalus loobuda KarS § 76 või § 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, on kohtu kaalutlusotsus. Ehkki loobumine käitumiskontrolli rakendamisest on väljaantava või –saadetava süüdlase suhtes põhjendatav otstarbekuse kaalutlusega, kuna süüdimõistetu lahkub riigist, ei ole maakohus pidanud võimalikuks M. Shushani tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kantud karistusaja pikkust arvestades. Kohus on leidnud, et vabastades süüdimõistetu poole karistusaja ärakandmisega ilma kontrollnõuetele allutamiseta riivaks see ühiskonna õiglustunnet. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud käsitlusega ja märgib, et M. Shushani kuritegu on sedavõrd raske, et välistab tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise esimesel võimalusel. Nimelt mõisteti M. Shushan süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 eest narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil ja § 392 lg 2 p 2 alusel, s.o isikute grupis suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku üle riigipiiri ja üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamises. Märkimist väärib, et kuriteo toimepanemisel oli M. Shushanil juhtiv ja keskne roll 43 101 grammi kokaiini Eestisse toimetamisel rahastajana ja korraldamises osalejana. Arvestades tema poolt toime pandud kuriteo raskust, rahvatervise vastu suunatud ründe ohtlikkust ja ulatuslikkust, riivaks isiku vabastamine poole karistusaja kandmiselt ühiskonna õiglustunnet õiglase karistuse kontekstis.
6.3 Määruskaebustest nähtub, et M. Shusanit iseloomustab õiguskuulekas käitumine vangistuses, ta kahetseb siiralt tehtut ning on valmis pöörama oma elus uue lehekülje. Nii kaitsja kui ka M. Shushan ise on palunud kohtul arvestada sellegagi, et M. Shushan on elanud aastaid võõras keele- ja kultuuriruumis, kus tema võimalused sotsiaalprogrammides osalemiseks ja perekonnaga suhtlemiseks on piiratud, mistõttu on määruskaebuse esitajate arvates nii karistuse üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid saavutatud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega selles, et M. Shushani iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente (mh distsiplinaarkaristuste puudumine, oma tegude kahetsus, otsustus elada edaspidi seaduskuulekalt, soov toetada oma eakat ema ning luua perekond). Sellele vaatamata leiab kohtukolleegium, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist enne ja pärast vangistust ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavatele headele tingimustele tuginedes. 6.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud M. Shushani poolt toime pandud kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 6.5 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
Mati Kartau
Viivi Tomson
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.