lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-6117/16

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 26.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-6117/16
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
843
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-6117/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja01.08.20121-12-6117/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-6117

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu määruskaebus

Semjon

Jefimovi

(Jefimov)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 14. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Semjon Jefimovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Semjon Jefimov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.08.2012 otsusega KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistatud KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 7 kuud 15 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.02.2012 ja lõpeb 28.09.2013. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 24.05.2013.
2.Viru Maakohtu 14.05.2013 määrusega jäeti S. Jefimov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et ta soovib asuda elama ema juurde XXX , kuid nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, ei ole nimetatud elukoht olnud kriminaalhooldajale teada ja seda pole kontrollitud.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Jefimov, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 S. Jefimov juhib tähelepanu asjaolule, et vanglas viibimise ajal pole teda distsiplinaarkorras karistatud. Ta tegeleb aktiivselt spordiga ning õpib iseseisvalt eesti keelt. Alates 24.04.2012 töötab ta vanglas majandustöödel. Kõik eeltoodud asjaolud iseloomustavad teda positiivselt. Samuti märgib S. Jefimov, et tal on väga lähedased suhted ema Irina Pälliga ning kasuisa Jüri Pälliga, kes on teda kogu vangistuse ajal nii moraalselt kui ka materiaalselt toetanud. 3.2 S. Jefimov märgib, et tal on elukoht olemas ja ta teatas selle ka kohtuistungil. Selle tõestuseks esitab S. Jefimov 19.05.2013 tõendi, milles S. Jefimovi ema kinnitab, et ta võib elama asuda aadressile XXX . S. Jefimov teatas oma elukohast ka vanglaametnikele, mistõttu talle jääb arusaamatuks, miks ei ole seda kriminaalhooldusametniku ettekandesse märgitud. Sama juhtus ka töökohaga – kohtuistungil avaldati, et S. Jefimovil puudub kindel töökoht, kuid see ei vasta tõele. Töökoha olemasolu tõendamiseks on S. Jefimov lisanud kaebusele 19.05.2013 tõendi OÜ-st XXX .
4.Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2013 määrusega määrati süüdimõistetu S. Jefimovi määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 17.06.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu määrusega selle lõppjärelduses, s.o jätta S. Jefimov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Samas on kohtukolleegium seisukohal, et maakohtu määrus on jäänud vajalikul määral motiveerimata, mistõttu ringkonnakohus peab vajalikuks seda täiendada.
6.KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud nimetatud asjaolud hindamata ning piirdunud üksnes S. Jefimovil elukoha olemasolu kontrollimisega. Seda enam, et määruskaebusest ning sellele lisatud tõendist nähtuvalt on maakohtu järeldus süüdimõistetul elukoha puudumisest ekslik. Seega pidanuks maakohus süüdimõistetu istungil esitatud väidet kindla elukoha olemasolust kontrollima või juhul, kui kohus leidis, et KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolud kogumis ei võimaldaks tema vabastamist isegi kindla elukoha olemasolul, seda ka oma määruses põhjendama.
7.Eeltoodud kriitikale vaatamata leiab ka ringkonnakohus, et S. Jefimovit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ehkki kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud eeskujulik (puuduvad distsiplinaarkaristused), ta on tegelenud spordiga, õppinud iseseisvalt riigikeelt ning töötanud majandustöödel, on kohus seisukohal, et tema varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. S. Jefimovit on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud. Sealhulgas on teda karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega ning teda on karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Süüdimõistetu on neljal korral viibinud kriminaalhooldusel, mis on kõik ebaõnnestunud kontrollnõuete eiramise tõttu. Eelnevast nähtub, et S. Jefimovile on korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses,

kuid ta ei ole saadud võimalusi kasutanud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuivõrd S. Jefimov on korduvalt kohtu usaldust kuritarvitanud, puudub ringkonnakohtul ka käesoleval ajal alus tema lubadusi uskuda, mistõttu kohus jätab rahuldamata tema taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S. Jefimovit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
9.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.