lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-12684/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 26.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-12684/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1427
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-12684/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.11.20111-11-12684/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-12684

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Toomas Tihametsa (Tihamets) kaitsja advokaat Kalju Kutsari (Kutsar) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1.Jätta Tartu Maakohtu 22. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Toomas Tihametsa kaitsja advokaat Kalju Kutsari määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 43,20 eurot (nelikümmend kolm eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 7,20 eurot (seitse eurot ja kakskümmend senti), advokaat Kalju Kutsarile tema poolt Toomas Tihametsale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Toomas Tihametsalt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Kalju Kutsari poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.
4.Toomas Tihametsal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Toomas Tihamets 1-11-12684 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 18.11.2011 otsusega tunnistati Toomas Tihamets süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 9.06.2011 otsusega T. Tihametsale mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvati karistusaja hulka T. Tihametsa eelvangistus ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.11.2011 ja lõpeb 7.11.2014. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 7.05.2013.
2.Tartu Maakohtu 22.05.2013 määrusega jäeti T. Tihamets vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 2.1 Maakohus loeb positiivseks, et T. Tihametsal on vabaduses kindel elukoht ja toetavad lähisuhted. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta osalenud sotsiaalabiprogrammides Pereja paarisuhete vägivalla vähendamine ja Eluviisitreening ning vabanemisel on ta nõus võtma endale lisakohustuse elektroonilisele järelevalvele allumiseks. Samas aga peab kohus arvestama asjaolu, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning reaalset vangistust kannab ta juba kolmandat korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud varasemalt ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal. Sellest järeldab maakohus, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kuigi enda sõnul on ta nüüdseks motiveeritud seaduskuulekalt elama ja vabanedes kriminaalhooldusnõudeid täitma, ei ole kohtul süüdimõistetu varasema elukäigu ja vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu tõttu tekkinud siiski piisavat kindlust, et ta seda ka tegelikult teha suudaks. Korduvad distsiplinaarkaristused viitavad isiku madalale enesedistsipliinile ja suutmatusele alluda kehtestatud korrale. 2.2 Maakohus leiab, et materjalidest nähtuvalt ja süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid arvestades võib T. Tihametsa peamisteks õigusvastase käitumise mõjuriteks pidada alkoholi liigtarvitamist ning impulsiivsusele ja agressiivsusele kalduvat käitumisstiili, mis on viinud ka lähedaste suhtes vägivalla tarvitamiseni. Vangistuses on süüdimõistetu läbinud perevägivalda ja sõltuvuskäitumist käsitlevad sotsiaalabiprogrammid, enda sõnul omab motivatsiooni alkoholist loobumiseks ning oma abikaasast, kelle suhtes ta vägivalda tarvitas, on ta lahutatud ning asuks ka elama temast eraldi. Vaatamata sellele ei tekkinud maakohtul siiski piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid sellega piisavalt maandatud. Materjalidest nähtuvalt on T. Tihamets viidanud, et alkoholi kuritarvitamises ta enda puhul probleemi ei näe ning probleem on vaid selles, et alkohol muudab ta äkiliseks. Samas on ta ka tunnistanud, et enne vangistust tarbis koos sõpradega alkoholi suurtes kogustes, mis kohtu hinnangul viitab siiski alkoholi kuritarvitamisele. Seega on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ikka hindab oma alkoholi tarvitamisharjumusi adekvaatselt ega kaldu tegelikku olukorda positiivsemaks hindama. Kuigi vabanemise puhul on süüdimõistetu lubanud alkoholist hoiduda, siis põhjendab eeltoodu siiski kartusi, et süüdimõistetu hinnang alkoholist loobumisele ei pruugi olla resoluutne. Seega leiab maakohus, et T. Tihametsal tuleks vangistust edasi kandes nimetatud teemat analüüsida ja vajadusel oma varasemaid harjumusi ümber hinnata, et saada adekvaatset pilti oma kuriteoriskidest ja nende maandamise võimalustest. Samuti leiab maakohus, et kuriteoriskide maksimaalsel määral maandamiseks tuleks süüdimõistetul enne vabanemist läbida temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalabiprogramm Sotsiaalsete oskuste treening, mis aitaks tal samuti oma käitumist analüüsida ning arendada oskusi edaspidiselt õiguskuulekalt toimetulekuks.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada T. Tihamets vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja möönab, et T. Tihamets on tõepoolest varem korduvalt karistatud, kuid tema viimased kuriteod on toime pandud endise abikaasa ja viimase lähedaste suhtes. T. Tihamets selgitas kohtuistungil, et käesolevaks ajaks on tema abielu lahutatud ja vabanedes asub ta elama teise valda. Ta on teadvustanud oma alkoholisõltuvust ning näeb lahendust täielikus alkoholist hoidumises. T. Tihamets kinnitas, et endine tööandja on valmis temaga töösuhet jätkama. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et tööl suutis T. Tihamets alkoholist hoiduda ning teda hinnati hea töötajana. 3.2 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus T. Tihametsa puhul 33%, mida ei saa kõiki asjaolusid arvestades hinnata ülemäära kõrgeks. Uues keskkonnas ei ole alust eeldada endiste tülide kordumist ning alkoholist hoidumine tagab süüdimõistetu parema enesekontrolli. T. Tihamets on karistuse kandmise ajal läbinud ka sotsiaalabiprogrammid Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine ja Eluviisitreening. Eeltoodust tulenevalt võib eeldada, et süüdimõistetu on õppinud ennast paremini valitsema ning suudab tulevikus vägivallast hoiduda. 3.3 T. Tihametsal on olemas alaline elukoht ning lähedased, kes saavad teda vajadusel toetada. T. Tihamets oli valmis alluma elektroonilisele järelevalvele ning võtma endale lisakohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest. Seega on tegemist isikuga, kelle käitumist oleks võimalik katseaja jooksul kontrollida. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei piisaks uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks süüdimõistetu allutamisest elektroonilisele valvele ja talle lisakohustuse – alkoholi tarvitamise keelu – kohaldamisest.
4.Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2013 määrusega määrati kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 21.06.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et T. Tihametsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on T. Tihametsa puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et T. Tihametsa ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgmist.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole isikut, keda on juba seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning kes reaalses vangistuses viibib kolmandat korda, põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus on T. Tihametsa varasema elukäigu põhjal õigustatult järeldanud, et tegemist ei ole

seaduskuuleka isikuga, mistõttu on vähetõenäoline, et käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes suudaks ta hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Nimetatud kahtlust süvendab asjaolu, et T. Tihamets pole isegi vanglas, kus järelevalve isiku käitumise üle on oluliselt rangem kui kriminaalhooldusele allutatuna, suutnud kehtestatud korrast kinni pidada. Eelnevast annavad tunnistust viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on mõistetud alles 22.03.2013, s.o vähem kui kolm kuud tagasi. Seega ei ole täidetud oluline tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus – vangistatu õiguspärane käitumine kinnipidamisasutuses.

8.Samuti jagab ringkonnakohus maakohtu arutluskäiku T. Tihametsa poolt uute kuritegude toimepanemise riskitegurite osas. Ringkonnakohus möönab, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on võimalik kohaldada talle alkoholi tarvitamise keeldu. Samas ei ole üksnes keelu kohaldamine piisav, kui isikul endal puudub motivatsioon või tahtekindlus alkoholi tarvitamisest hoiduda. Antud juhul on maakohus piisava põhjalikkusega käsitlenud asjaolusid, mis tekitavad kahtlusi T. Tihametsa suutlikkuses ning motivatsioonis alkoholi tarvitamisest loobuda. Ka ringkonnakohtul ei tekkinud veendumust, et T. Tihamets oleks mõistnud alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske ning probleemi tõsidust. Alkoholi kuritarvitamisest tingitud uute süütegude toimepanemise ohu minimeerimiseks tuleb T. Tihametsal jätkata karistuse kandmist ning osaleda vangla poolt pakutavates taasühiskonnastavates tegevustes.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid T. Tihametsa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
10.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.