lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1358/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 25.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-1358/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1099
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1358/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.02.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-1358

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1358

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Andra Pärsimägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 28. mai 2013 määrus KarS § 69 lg 6 alusel karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu K.D määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 28. mai 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu K.D määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 13.02.2013 otsusega tunnistati K.D süüdi KarS § 275 järgi ja mõisteti talle karistusena 4 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati K.D-le mõistetud 4 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 240 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
2.Kriminaalhooldusametnik esitas 21.03.2013 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud K.D kohta. Ettekandest nähtuvalt saabus K.D kohtuotsus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talitusse 06.03.2013. Kriminaalhooldusametnik saatis isikule kutse, milles palus ilmuda kriminaalhooldaja vastuvõtule 15.03.2013. Kutsele reageeris K.D elukaaslane M.T. , kes rääkis, et K.D on 03.03.2013 lahkunud oma elukohast XXX ning läinud mitteametlikult tööle oma isa V.K. juurde Venemaale. Tagasi pidi ta tulema 22.04.2013.Venemaale läks ta seetõttu, et perekonna

materiaalne olukord oli raske. Peres kasvab hetkel 3,5 kuune poeg. Madala palga tõttu oli K.D lahkunud oma endisest töökohast AS XXX . Kuna K.D rikkus temale kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele.

3.Kohus määras erakorralise etteande kuulamisele 20.05.2013 ja saatis menetlusosalistele kutsed. K.D pidi elukaaslase seletusest nähtuvalt saabuma Eestisse 22.04.2013 paiku. Siis ta ka saabus, kuid lahkus uuesti. Kohtule saatis K.D 14.05.2013 elektronkirja, milles ta teatab, et ei saa 20.05.2013 istungile ilmuda, kuna on olnud sunnitud Eestist lahkuma perele elatise teenimiseks. Ta teatab, et on Eestis tagasi 08.06.2013. Kriminaalasja toimikus on kaks K.D seletust – üks 18.04.2013 ja teine 22.04.2013. Need on ta kirjutanud kriminaalhooldusametniku juures ja seega on ta olnud enne järjekordset Venemaale sõitu Eestis. 22.04.2013 seletuses on kirjas, et ta lahkub uuesti Venemaale, teades, et seda kriminaalhooldusametnik ei luba.
4.Maakohus ei saanud 20.05.2013 kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet ilma isiku enda kohalolekuta sisuliselt arutada. Maakohus koostas 21.05.2013 K.D-le vahistamismääruse, kuulutades ta eelnevalt tagaotsitavaks. K.D vahistati 27.05.2013 ning 28.05.2013 toimus Valga kohtumajas isiku suhtes kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande sisuline arutamine. Esimene astme kohtu määruse sisu
5.Maakohtu määrusega pöörati 13.02.2013 otsusega K.D-le karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 27.05.2013. Maakohus tuvastas, et K.D on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Talle määratud 240-st üldkasuliku töö tunnist ei ole ta teinud ühtegi töötundi. Seega asus maakohus seisukohale, et K.D on suhtunud talle mõistetud karistusse ükskõikselt, jättes tõendamata ka kohtus oma kohustuste täitmata jätmise põhjused. Maakohus ei pidanud usutavaks, et K.D sai kaitsjast ning prokurörist aru selliselt, nagu võiks ta ÜKT tunde teha mistahes ajal ning midagi ei juhtu kui sõidab ära Venemaale ja rikub sellega kriminaalhoolduses talle pandud kohustusi. K.D valdab eesti keelt, ta on kohtuotsuse kätte saanud ning kui ta teeb kohtuotsusega talle pandud kohustuste täitmise vajalikkusest järeldusi ilma ise kohtuotsuse teksti lugemata ning kaitsja ning prokuröri selgituste kontekstist loeb välja sõnad, mis tema kontrollnõuete mittetäitmist õigustavad, siis sellega K.D näitab oma suhtumist kehtivasse õiguskorda. Isikut ei saa usaldada ÜKT tunde tegema, sest mistahes ajal võib ta sõita jällegi Venemaale. Tema 18.04.2013 seletusest, mille ta on andnud kriminaalhooldajale, võib lugeda, et ta on saanud Venemaal olla ainult 45 päeva, võib olla aga 90 päeva. K.D on aru saanud, et rikub kriminaalhoolduse nõudeid, kuid on rikkumist teadlikult jätkanud. See on kirjas tema kriminaalhooldajale antud seletuses 22.04.2013. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5.K.D palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ning jätta talle mõistetud vangistus täitmisele pööramata ning võimaldada tal teha üldkasuliku töö tunde. Määruskaebuse kohaselt on K.D 07.12.2012 sündinud poeg, kes vajab vanemate hoolitsust. K.D on vaja hoolitseda oma perekonna eest ning tasuda pangalaene. K.D väidab, et on valmis tegema üldkasulikku tööd. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt järgnevat.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

7.Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et K.D on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi. Erakorralise ettekande kohaselt lahkus K.D kriminaalhooldaja loata oma elukohast ning läks Venemaale. Samuti ei ole ta asunud täitma talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust – talle määratud 240-st üldkasuliku töö tunnist ei ole ta ära teinud ühtegi.
8.Kohtukolleegium ei pea piisavaks K.D määruskaebuses esitatud väidet, et seekord on ta motiveeritud tegema üldkasulikku tööd. K.D-le määrati üldkasuliku töö tegemise kohustus Tartu Maakohtu 13.02.2013 otsusega, mis edastati kriminaalhooldusametnikule 06.03.2013. Paraku aga nähtub ettekandest, et juba 03.03.2013 oli K.D lahkunud oma elukohast ning läinud Venemaale. Seega, kuigi K.D oli teadlik talle kohtuotsusega mõistetud karistusest, lahkus ta seda täitmata varsti pärast kohtuotsuse jõustumist riigist.
9.Ringkonnakohus peab oluliseks ka asjaolu, et K.D 22.04.2013 seletuse kohaselt oli ta teadlik asjaolust, et tema kohta on koostatud erakorraline ettekanne ning ta on kohustatud sooritama üldkasulikku tööd. Seletuse kohaselt oli K.D vaja sõita Venemaale 28.04.2013-10.06.2013 ja ta sai aru, et rikub kriminaalhoolduse korda. Seega eiras K.D üldkasuliku töö tegemise kohustust, olles teadlik, et tal ei ole kriminaalhooldaja luba Venemaale tööle minemiseks. Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga sellist suhtumist talle mõistetud karistusse äärmiselt hoolimatuks ning kohtul ei teki veendumust, et karistuse täitmisele pööramata jätmisel hakkab K.D oma kohustusi täitma.
10.Ringkonnakohus ei pea Venemaale tööleminekut mõjuvaks põhjuseks või K.D rikkumisi õigustavaks asjaoluks, kuna erakorralisest ettekandest nähtuvalt lahkus K.D oma eelnevast töökohast AS XXX . Kuigi ettekande kohaselt sai K.D seal madalat palka, oli tal võimalik ka Eestis perekonnale sissetulekut teenida.
11.Kohtukolleegium märgib, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui süüdistatav on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. Käesoleval juhul ei ole K.D talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust täitnud, mistõttu on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu K.D määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.