lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-8224/28

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 25.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-8224/28
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-8224/6Tartu Maakohus Valga kohtumaja27.09.20121-12-8224/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja23.10.20121-12-8224/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja15.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-8224

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-8224

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Andra Pärsimägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 15. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu F.J-i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 15. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.J-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 15.05.2013 määrusega jäeti F.J talle Tartu Maakohtu 27.09.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 27.09.2012 otsusega tunnistati F.J süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.08.2012 otsusega F.J-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust. F.J-i karistusaeg algas 01.11.2012 ja lõpeb 26.05.2014.
2.07.05.2013 edastas Tartu Vangla maakohtule F.J-i isikliku toimiku otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3.Maakohus leidis, et F.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. 3.1 Maakohus tuvastas, et vabanemisel asuks F.J elama oma elukaaslase ja isa juurde. Kriminaalhooldaja poolt esitatud andmetest nähtuvalt ei ole F.J-i elukaaslane ning isa tema ennetähtaegse vabastamisega nõus ega ole andnud oma nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega ei ole F.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega nimetatud elamispinnale võimalik, mis välistab ka tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 3.2 Samuti leidis maakohus, et F.J-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud sisulisest küljest. F.J-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii vangistuse kui rahalise karistusega. Temale mõistetud vangistust on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning karistus on asendatud ka üldkasuliku tööga, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega järeldas maakohus, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole F.J-ile piisavat mõju avaldanud. Käesolev reaalne vangistus ei ole tema jaoks esmakordne ja eeltoodu näitab, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja kuriteoriskid vajalikul määral maandatud. F.J-i on ka korra ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid tema enda sõnul ei suutnud ta katseaega läbida ja pani toime uue kuriteo. 3.3 F.J-i peamiseks õigusvastase käitumise mõjuriks pidas maakohus majandusliku kasu teenimise eesmärki ja alkoholi tarvitamist, samuti suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega. Arvestades seda, et käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul puudub F.J kindel töökoht ja ilmselt ei saa ka lähedased teda materiaalselt piisavalt toetada, siis on jätkuvalt olemas oluline risk tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Oluliseks riskiteguriks on ka F.J-i poolt alkoholi tarvitamine, mille mõjul võib ta panna toime uusi kuritegusid. Eriti arvestades seda, et vangistuse jooksul ei ole ta vastava kuriteoriskiga ka otseselt tegelenud ega osalenud temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavates riske maandavates tegevustes. Seega leidis maakohus, et vangistuses edasiviibimine on kasulikum ka F.J-ile endale, kuna tagab alkoholist pikemaajalisema võõrdumise ja annab võimaluse kuriteoriske maandavates tegevustes osalemiseks ning oma käitumise ohutegurite analüüsimiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4.F.J taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse esitaja märgib, et maakohus on ebaõigesti aru saanud asjaolust, et F.J-i elukaaslane ja isa ei soovi tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. F.J-i lähedased arvasid, et elektroonilise valvega ei ole F.J võimalik tööl käia, kuid tutvudes elektroonilise valve tingimustega, muutsid nad oma arvamust. F.J väidab, et ta on avaldanud vanglas soovi sotsiaalprogramme läbida, kuid need on talle ette nähtud hiljem. Samuti on ta soovinud teha vanglas tööd, kuid pole olnud vabasid töökohti. Seega ei nõustu F.J maakohtu järeldusega, et ta pole oma suhtumist muutnud. Määruskaebusele on lisatud F.J-i elukaaslase K.O. selgitus, mille kohaselt ta toetab F.J-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabanemist ning on nõus sellega, et F.J asub nende elukohta elama elektroonilise järelevalve all.
5.Prokurör oma 10.06.2013 kirjalikus selgituses jäi maakohtule esitatud põhjenduste juurde ning ei toeta F.J-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. -2-

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et F.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kuna F.J-i elukaaslane on muutnud oma seisukohta ning toetab F.J-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabanemist ja on nõustunud tema elama asumisega nende elukohta, on formaalsed tingimused F.J-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks täidetud. See asjaolu aga ei väära maakohtu sisulisi põhjendusi F.J-i mittevabastamise osas. Maakohus on F.J-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt sedastab ringkonnakohus järgnevat.
7.Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka F.J-i positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumist –, ent sellele vaatamata on maakohus leidnud, et F.J-i ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Kohtukolleegium hindab ka F.J-i soovi asuda vanglas tööle ning läbida sotsiaalprogramme, kuid soostub maakohtu hinnanguga järgmistel põhjustel.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et F.J-i varasem elukäik ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 8.1 F.J-i on 12 korda kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab F.J kolmandat korda. Seega ei ole varasemalt mõistetud karistused mõjutanud F.J-i kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samuti on kohtukolleegiumi hinnangul oluline asjaolu, et F.J-i suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust ja katseaega, kuid need on korduvalt ebaõnnestunud. Käesoleval hetkel kannab ta karistust kuriteo eest, mis on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et F.J-i on varem juba tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei teki ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et kriminaalhooldus ning katseaeg motiveerivad F.J-i seadusekuulekalt elama ning ta läbib need tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel edukalt, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. 8.2 Ringkonnakohus soostub maakohtuga ka asjaolus, et edasine vangistuses viibimine avaldaks F.J-ile positiivset mõju, kuna ta saab osaleda kuriteoriske maandavates programmides ning jätkuvalt tegeleda oma alkoholiprobleemiga, mis on eriti oluline, kuna F.J-i on korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Ka käesoleval hetkel kannab ta karistust KarS §-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Individuaalse täitmiskava kohaselt on F.J-ile 2013. aastal ettenähtud tööhõives osalemine ja sotsiaalprogramm „Õige hetk“, samuti on ettenähtud vestlused alkoholi mõjust tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusega. Seega on F.J võimalik vangistuses veelgi kinnistada oma positiivseid hoiakuid.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid F.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
10.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau

Tiit Lõhmus -3-

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.