Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-3709
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Viivi Tomson
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. mai 2013 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Vladimir Jevdokimovi kaitsja advokaat Rait Sarjase määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 21. mai 2013 määrus muutmata ning süüdistatav Vladimir Jevdokimovi kaitsja advokaat Rait Sarjase määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4.2 V. Jevdokimovil on vabaduses kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ning ka vajalikud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja sinna elamaasumiseks. 4.3 V. Jevdokimovit on varasemalt ühel korral kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda I astme narkokuriteos, milles ta tunnistab end süüdi osaliselt ja on prokuröri sõnul kohtueelses menetluses keeldunud ütluste andmisest. Süüdistus hõlmab mitmeid erineval ajal erinevate narkootikumide ebaseadusliku omandamise fakte. Süüdistusakti kohaselt leiti narkootikume ka tema elukohas, kuhu tal on plaan elektroonilise valvega elama asuda. Seega on alust järeldada, et süüdistatav ei ole oma varasematest õigusrikkumistest ja nende eest mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud ning süüdistatava senine käitumine ei näita tema õiguskuulekust. Arvestades V. Jevdokimovi kuritegeliku käitumise jätkuvust ja teda iseloomustavaid andmeid, asus kohus juba kahtlustatava vahistamisel seisukohale, et esineb reaalne oht kuritegude toimepanemisega jätkamiseks, eriti seoses narkootikumidega. Ka käesoleval hetkel ei ole see oht kadunud. Olles teadlik narkootiliste ainete hankimise võimalustest ja ilmselt sellega tegelevast isikute ringist, on oht, et süüdistatav võib jätkata vabaduses majandusliku kasu saamise eesmärgil narkootikumide käitlemist juba sissetöötatud kanaleid pidi. Seega on süüdistatava suhtes raskeima tõkendiliigi, vahistamise, kohaldamine jätkuvalt põhjendatud ja vajalik, takistamaks tema poolt uute kuritegude toimepanemist vabaduses. 4.4 Kohus märkis, et elektrooniline valve tõkendi asendusmeetmena küll piirab oluliselt isiku liikumise ulatust ja aega, kuid ei suuda tagada kontrolli isiku tegevuse ning suhtluse üle. Tulenevalt V. Jevdokimovile esitatud süüdistuse aluseks oleva kuriteo spetsiifikast, ei välista elektroonilise järelevalve kohaldamine piisavalt tema võimalust suhelda teiste isikutega, s.o endiste tuttavatega ning jätkata ka oma elukohas ebaseaduslikku tegevust, millele viitab ka esitatud süüdistus. 4.5 Vahistamise asendamist elektroonilise valve kohaldamisega, kui kergemat kitsendust süüdistatavale, saab siiski kohaldada vaid nende isikute puhul, kes ei ole õiguskaitseorganite poolt avaldatud usaldust rikkunud. Materjalidest nähtuvalt on V. Jevdokimovit varasemalt karistatud. Talle määratud katseaeg lõppes 2010. a sügisel. Süüdistuse kohaselt on ta sellest hoolimata kuritegelikku käitumist jätkanud. Seega ei ole V. Jevdokimovi näol tegemist usaldusväärse isikuga, keda oleks võimalik elektroonilise valvega vahi alt vabastada. 4.6 Märkimist väärib, et V. Jevdokimovil puudus tõene ettekujutus elektroonilise valve nõuetest ja tingimustest. Takistuseks oleks ka tema väidetav töökoht, mis nõuab töötamist üle Eesti, mida kindlasti ei võimaldaks elektroonilise valve tingimused. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5.3 Elektroonilise valvega on võimalik tagada kontroll isiku tegevuse üle, s.o täpselt määratleda kohad, kus valve all olev isik tohib viibida ning sellega seoses piirata ka tema võimalusi kohtuda n-ö ebasobivate inimestega ja panna toime uusi kuritegusid. Kui aga piirata V. Jevdokimovi liikumist selliselt, et see piirdub vaid kodu ja potentsiaalse töökohaga, on uute kuritegude toimepanek välistatud. Kui aga elektroonilise valve tingimused ei võimalda V. Jevdokimovil tööle asumist, nõustub ta sellest plaanist loobuma, sest tööd on tal ka elukohas xxx talus piisavalt. 5.4 Kohtu argumentidele usalduse rikkumise osas vastab kaitsja, et V. Jevdokimovit on varem vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud. Ta on end toimepandud kuriteos osaliselt süüdi tunnistanud ning avaldanud kahetsust. Seega on viide uute kuritegude toimepanemise ohule paljasõnaline. Nii Riigikohtu kui ka EIK praktikas toonitatakse vajadust iga üksiku kriminaalmenetluse vältel jälgida, et vahi all peetaks isikuid üksnes siis ja senikaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks tõepoolest vajalik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
ning leidis, et süüdistatava vahi all pidamine oli ligikaudu aasta hiljem, s.o Riigikohtu lahendi tegemisel ajal, veel põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on leidnud, et V. Jevdokimovi suhtes esineb jätkuvalt vahistamise alus. Maakohus on määruses sedastanud, et V. Jevdokimovi puhul, kes on teadlik narkootiliste ainete hankimise võimalustest ja ilmselt sellega tegelevatest isikute ringist, esineb oht, et süüdistatav võib jätkata vabaduses majandusliku kasu saamise eesmärgil narkootikumide käitlemist juba sissetöötatud kanaleid pidi. Ringkonnakohus nõustub sellise käsitlusega. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasjas jäädud ka igati mõistliku menetlusaja piiresse. Nimelt vahistati V. Jevdokimov Tartu Maakohtu 10.11.2012 määrusega. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid on käesolevaks ajaks formuleeritud süüdistuseks (süüdistusakt 22.04.2013) ja kindlaks on määratud ka kohtuistungi toimumise aeg (02.12.2013). Ringkonnakohtu hinnangul on V. Jevdokimovi kaitsja väide kahtlustatava põhiõiguste rikkumisest põhjendamatu, kuna kohus on pidanud nimetatud õiguste piiramist põhjendatuks ja vajalikuks uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Kuivõrd praktikas kasutatakse asendamist eelkõige pakkumineku välistamiseks, käesoleval juhul aga on V. Jevdokimovi vahistamise aluseks uute kuritegude toimepanemise oht, ei välista süüdistatavale elektroonilise valvega seatavad liikumispiirangud uute kuritegude toimepanemise ohtu. 7.3 Puutuvalt kaitsja väidetesse V. Jevdokimovi vabaduse võtmise kooskõlast Riigikohtu ja EIK praktikaga tuleb märkida, et vabadusõigusesse sekkumine on tõepoolest lubatud üksnes juhul, kui see on seaduses selgelt ette nähtud, see on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva õigusega. Käesoleval juhul leiab kohtukolleegium, et maakohus on arvestanud V. Jevdokimovi käitumist selle terviklikkuses ja vahistamisaluse olemasolu ning jõudnud õigustatult järeldusele, et taotlus vahistamise asendamiseks tuleb jätta rahuldamata.
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.