1-13-5312/2 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohtumenetluse poolte seisukohad Ago Roost selgitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus kõigi sellega kaasnevate nõuete ja kohustustega. Ta mõistab oma teo raskust ja kahju kannatanule ega soovi enda õigustada. Kaitsja leidis, et esinevad alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangistuses on ta käitunud positiivselt ja vabastamist toetavad ka edasised elutingimused. Prokurör Ago Roosti tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta, leides, et see oleks liigselt ennatlik arvestades nii toimepandud tegu, vabastamise mõju ühiskonna õiglustundele kui ka isiku enda hoiakuid, kus ta ei ole seni oma tegu tunnistanud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ago Roost ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud alaealiste vastu suunatud seksuaalkuriteo eest, mis võib endaga kaasa tuua potentsiaalseid raskeid tagajärgi nii kannatanu füüsilisele kui ka psüühilisele tervisele ning kujutab endast ühiskonnas erilist taunimist väärivat tegu. Samas aga tuleb arvestada, et tegemist on süüdimõistetu esmase karistusega ning vangistuses on ta käitunud positiivselt. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, suhtlemisel ametnikega on ta olnud viisakas ega väljenda kuritegelikke hoiakuid, temaga on läbi viidud vestlused alkoholi tarvitamisest õigusvastase käitumise riskitegurina, ta on olnud motiveeritud sotsiaalabiprogrammides osalemiseks ning on ka osalenud sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“. Kuigi vangistuse ajal on süüdimõistetu oma tegu eitanud, siis kohtuistungil selgitas ta, saab oma väärkäitumisest aru, mõistab selle raskust ja kahju kannatanule ega soovi ennast õigustada. Süüdimõistetu kaitsja selgitas kohtuistungil ka seda, mistõttu on süüdimõistetu pidanud vajalikuks vangistuses oma tegu teiste kinnipeetavate ees eitada ja kohus peab vastavat selgitust koosmõjus süüdistatava enda poolt avaldatuga veenvaks. Arvestada tuleb ka sellega, et vabaduses on süüdimõistetul olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste igakülgne toetus. Samuti on ta seadnud endale tulevikuks positiivsed ja reaalsed eesmärgid. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja edaspidise elukvaliteedi parandamiseks ning seda toetavad ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Ago Roosti katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal võimalik ja põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu