1-13-2380/5 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

4.Välja mõista T.P-lt riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480.00 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 134,40 eurot (ükssada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend senti),kaitsjale toimikust koopia tegemise tasu summas 0,45 eurot, kokku 614,85 eurot. Menetluskulud tasuda 1 (aasta) jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus 1-13- 2380, T.P, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Süüdistus T.P süüdistatakse selles, et tema OÜ Antesto Grupp juhatuse liikmena võltsis OÜ Laikum juhatuse liikme U. M. dokumente järgmiselt. Ajavahemikul august kuni september 2009.a edastas U. M. Võru linnas T.P-le andmed, mille alusel viimane koostas Antesto Grupp OÜ nimelt OÜ-le Laikum võltsitud arveid järgmiselt: - arve nr 2 05.08.2009, traktori tõstukipumba ost summas 54000, millest käibemaks 9000 krooni; - arve nr 5 18.08.2009, sõidupumba ost summas 38400, millest käibemaks 6400 krooni; - arve nr 9 25.08.2009, 4 tugirulliku ost summas 24000, millest käibemaks 4000 krooni; - arve nr 11 26.08.2009, jahutusradiaatori ost, summas 18600 krooni, millest käibemaks 3100 krooni; - arve nr 17 31.08.2009, 440 tm metsa ülestöötamine summas 29040, millest käibemaks 4840 krooni; - arve nr 16 31.08.2009, 400 tm metsa ülestöötamine summas 26400, millest käibemaks 4400 krooni; - arve nr 15 31.08.2009, 545 tm metsa ülestöötamine summas 35970, millest käibemaks 5995 krooni; - arve nr 14 31.08.2009, 307 tm metsa ülestöötamine summas 20262, millest käibemaks 3377 krooni; - arve nr 18 01.09.2009, 338,6 tm metsamaterjali ülestöötamine ja koondamine summas 18284,40 , millest käibemaks 3047, 40 krooni; - arve nr 19 02.09.2009, teeäärte niitmine summas 210000, millest käibemaks 35000 krooni; - arve nr 22 08.09.2009, 345 tm metsamaterjali koondamine summas 18630, millest käibemaks 3105 krooni; - arve nr 32 17.09.2009, teeäärte niitmine summas 57120 , millest käibemaks 9520 krooni;

- arve nr 38 20.09.2009, 424 tm metsamaterjali koondamine summas 22896, millest käibemaks 3816 krooni; - arve nr 42 30.09.2009, 190 tm metsamaterjali koondamine summas 10260, millest käibemaks 1710 krooni. Tegelikult arvel näidatud tehinguid OÜ Laikum ja OÜ Antesto Grupp vahel ei toimunud, vaid U. M. lasi läbi OÜ Laikum raamatupidaja A. H. kajastada nimetatud võltsitud arveid OÜ Laikum 2009.a augusti ja septembri käibedeklaratsioonides, eesmärgiga suurendada arvel märgitud summade võrra sisendkäibemaksu, vähendades seeläbi tasumisele kuuluvat käibemaksu ehk OÜ Laikumi maksukohustust. Arvete võltsimise eest maksis U. M. T.P-le tasu 50 % igalt näilikul arvel näidatud käibemaksu summalt s.o kokku 48 655,20 krooni (s.o 3109,63 eurot). Seega T.P , võltsides dokumenti, mille alusel on võimalik vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on T.P-le esitatud süüdistus selles, et, tema OÜ Antesto Grupp juhatuse liikmena osutas füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ Laikum juhatuse liikme U. M. võltsitud dokumendi kasutamisele, eesmärgiga vabaneda kohustustest, järgnevalt. T.P , OÜ Antesto Grupp juhatuse liikmena koostas ajavahemikul 05.08.2009 kuni 30.09.2009 OÜ Laikum juhatuse liikmelt Urmas Mürgilt saadud andmete alusel võltsitud arved, kus olid kajastatud OÜ Antesto Grupp ja OÜ Laikum vahelised reaalselt mittetoimunud tehingud. Nimetatud võltsitud arved edastas T.P Võru linnas Urmas Mürgile, kes edastas need omakorda raamatupidajale A. H. , kes teadmata nimetatud arvete näilisusest, kajastas neid ajavahemikul september kuni oktoober 2010.a OÜ Laikum maksudeklaratsioonides. Seega kasutas U. M. T.P poolt OÜ Antesto Grupp nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid s.o võltsitud arveid selleks, et OÜ Laikum saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtte OÜ Antesto Grupp nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu ning vähendada seeläbi OÜ Laikum maksukohustust kokku summas 97 310,4 krooni (s.o 6219,27 eurot) järgnevalt: 18.09.2009.a. esitatud augustikuu 2009 käibedeklaratsioonis on kaheksal OÜ Antesto Grupp nimelt vormistatud võltsitud arvel märgitud käibemaksusumma alusel põhjendamatult suurendatud OÜ Laikumi poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 41 112 krooni (s.o 2627,54 euro) võrra ning sellega alusetult vähendatud OÜ Laikum 2009 augustikuu käibemaksukohustust summas 41 112 krooni (s.o 2627,54 eurot); 20.10.2009.a. esitatud septembrikuu 2009 käibedeklaratsioonis on kuuel OÜ Antesto Grupp nimelt vormistatud võltsitud arvel märgitud käibemaksusumma alusel põhjendamatult suurendatud OÜ Laikumi poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 56 198,40 krooni (s.o 3591,73 euro) võrra ning sellega alusetult vähendatud OÜ Laikum 2009 septembrikuu käibemaksukohustust summas 56 198,40 krooni (s.o 3591,73 eurot). Seega T.P, osutades füüsilist ja vaimset kaasabi võltsitud dokumendi kasutamisele eesmärgiga vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Karistuse liik ja määr: KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.P-le karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 73 lg-te 1, 3 ja 4 alusel jätta vangistus T.P suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.P ei pane 3 (kolme)-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõista T.P-lt välja summa, mis vastab kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara väärtusele s.o 3109,63 eurot. Kohtuliku arutamise järeldused Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai T.P aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ja otsuse kuulutamisest ei soovinud. Kohtuistungil selgitas T.P kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. T.P nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. T.P taotles menetluskulude tasumist osadena 1 aasta jooksul. T.P selgitas, et saab töötasu 1500 eurot kuus, ülalpidamisel on kaks alaealist last 8 ja 4 aastane, Soomes üürikulud 500 eurot ja seega ei ole suuteline menetluskulusid korraga tasuma. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Menetluskulude osas esitatud taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et T.P tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 3 järgi menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus, arvestades T.P majandusliiku olukorda ja kohtuotsusega kaasnevaid rahalisi kohustusi, leiab, et menetluskulud tuleb tasuda osadena. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et T.P-ltuleb menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.