Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-11737
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 22. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu N.B (N.B) kaitsja advokaat Lembit Nirgi määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 22. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.B kaitsja advokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80), vandeadvokaat Lembit Nirgile määruskaebemenetluses N.B-le riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista N.B-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse. N.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „N.B 1-10-11737 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
5.1 N.B puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, s.h kahel korral reaalse vangistusega. Süüdimõistetu kuriteod on peamiselt mootorsõiduki joobes juhtimised. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangistusasutus on pidanud N.B ITK-s vajalikuks töötamist ning tegelemist alkoholisõltuvusega. Iseloomustuse esitamise ajal ei olnud ITK-s märgitud eesmärkidega tegelema hakatud. 5.2 Lisaks on N.B ka vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete valdamise eest. Maakohus on ka õigustatult märkinud, et N.B on varemgi olnud kriminaalhooldusel, ent ei ole selle nõudeid täita suutnud. Kohtumääruses, millega N.B karistus täitmisele pöörati, sedastatakse, et N.B ei täitnud registreerimiskohustust, samuti hoidus ta kõrvale ÜKT tegemisest. Distsiplinaarkaristuse ja kriminaalhoolduse varasema ebaõnnestumise tõttu on alus arvata, et N.B puhul ei ole võimalik kriminaalhoolduslike meetmetega tema õiguskuulekust tagada. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad N.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 5.3 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et N.B iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on tal olemas elukoht ja toetavad lähedased, garanteeritud töökoht ning vangla toetus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 28). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üle tema vabastamisest keelduvaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud arvamusega ja leiab, et kinnipeetaval oleks arvestades tema sõltuvust alkoholist vaja tegeleda sõltuvusprobleemiga, kinnistades rangema järelevalve tingimustes õiguskuulekat käitumist. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.