Kohtulahend

Karistuse kandmise algus oli 22.04.2013.a ja lõpp on 14.07.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 02.06.2013.a. U.I on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 11.07.2000.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 2 aastat ja 5 kuud vangistust; 2) 24.10.2005.a Jõgeva Maakohtu poolt KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7 ja 8; 209 lg 2 p 1; 200 lg 2 p 1; 121; 201 lg 2 p 1; 424 ja 266 lg 1 järgi; 3) 20.10.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7 ja 8; 209 lg 2 p 1 ja 4; 344 lg 1; 345 lg 1; 201 lg 2 p 1 ja 213 lg 1 järgi 3 aastat ja 10 päeva vangistust; 4) 16.03.2010.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1,3; § 344 lg 1 järgi ja § 65 lg 1 alusel 3 aastat ja 10 päeva vangistust; 5) 14.12.2012.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 lg g 2 p 1, 3 järgi 3 aastat 4 kuud ja 10 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole U.I vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav asub vabanedes elama X ja minna tagasi tööle X. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 29 600 euro. Enne vangistust X. Tunnistab, et X. Eelmise vangistuse ajal läbinud X. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla toetab U.I ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht X. Olemas töökoht X. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem karistatus, X. Ametnik palub juhul, kui U.I vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte X; otsida töökoht 2 nädala jooksul vabanemisest. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta U.I vabastamist järgmistel põhjustel. U.I on varasemalt kokku kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning hetkel kannab ta oma neljandat vanglakaristust. Varasemalt on ta ka toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemise ajendiks oli majandusliku kasu saamine. U.I on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid viimati pani just katseajal toime uue kuriteo. Tema suhtes läbi viidud riskihindamise tulemuste kohaselt on aga oht, et kahe aasta jooksul paneb ta toime uue kuriteo X. Arvestades U.I varasemat karistatust ning kriminaalhoolduse ebaõnnestumisi esineb suur oht, et vabaduses hakkab U.I toime panema uusi kuritegusid, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega otstarbekas. U.I on oma varasema käitumisega väljendanud ilmselget lugupidamatust ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes ning sellise käitumise ja hoiakutega isik ei sobi kriminaalhooldusele. U.I avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et U.I tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud suure osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud U.I kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused ning katseajal uue kuriteo toimepanemine. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul Xja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on X. Vaatamata Egmar

U.I-le antud võimalustele, aga ka reaalse vangistuse kohaldamistele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. U.I on probleemid X. Teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et U.I-le uuesti kriminaalhoolduse kohaldamine on X. Nendel asjaoludel jääb väheks U.I lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.