Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-8649
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
Süüdimõistetu I.D vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
I.D (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu I.D temale Tartu Maakohtu 13. septembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 13. septembri 2012. a otsusega tunnistati I.D süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistuse võrra I.D-le Tartu Maakohtu 07. augusti 2012. a otsusega mõistetud karistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust, millest 3 päeva vangistust loeti 07. augusti 2012. a otsuse alusel kantuks. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 11 kuud 27 päeva vangistust alates 15. oktoobrist 2011. a ning ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 8 kuud vangistust jäetakse tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Kohtuotsus jõustus 20. septembril 2012. a.
Harju Maakohtu 20. detsembri 2012. a määrusega pöörati täitmisele ka I.D-le tingimisi mõistetud karistus 1 aasta 8 kuud vangistust, mille alguseks loeti 07. detsembrit 2012. a. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu määrusega 08. märtsil 2013. a. I.D karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 07. augustil 2014. a. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on I.D mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 69% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 61%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt I.D lähedastega ei suhtle ning tema suhtlusringi kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Kuna süüdimõistetu on XXXX elanike registris, siis kindlustab vald talle soovi korral seal ka elamise. Kohtumenetluse poolte seisukohad I.D selgitas kohtuistungil, et temal mingisuguseid soove ei ole, ta pole kunagi ennetähtaegselt vabanenud ega ka looda sellele. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses I.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades nii tema korduvat karistatust, varasemate katseaegade ebaõnnestumisi kui ka probleeme elukohaga. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on I.D ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.D puhul on positiivne, et vangistusest tal distsiplinaarrikkumised puuduvad ning ta on osalenud vestlustel kontaktisiku ja sotsiaaltöötajaga. Samuti on tal vabaduses võimalus asuda elama sotsiaalkorterisse. Samas aga tuleb arvestada, et tegemist ei ole sellise elupinnaga, millel elamine oleks süüdimõistetu jaoks kuidagi siduv ning arvestades seda, et varasemalt on ta kohtuotsusega pandud alalises elukohas elamise kohustusest hoolimata oma elukohti sagedasti vahetanud, esitanud elukoha kohta valeandmeid ning jäänud kriminaalhooldajale ja kohtule kättesaamatuks, siis leiab kohus, et nimetatud elukohavõimalus ei taga siiski veel süüdimõistetu poolt ka seal elamist ja ametnikele kättesaadavust, mis on oluline tingimus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse teostamiseks. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta asjaolu, et teda on ka varem korduvalt nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud. Ta on mitmel korral kandnud reaalset vangistust ning tema suhtes mõistetud vangistust on jäetud ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud. Seega tuleb järeldada, et
varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta ei ole tema suhtes üles näidatud usaldust senini ära teeninud. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal ei ole kohtul kujunenud veendumust, et süüdimõistetu oleks oma suhtumises vajalikud muudatused teinud ka käesoleva vangistuse ajal ning tema seekordne usaldamine ja ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu teinud endale tulevikuks plaanid lahendada töö- ja elukohaga seonduvad probleemid ja seejärel peab võimalikuks ka kuritegelikust käitumisest loobumist, kuid samas on veendunud, et Eestis on end muuta siiski väga raske. Ta tunnistab, et tema tutvusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid ning seega tunneb ka mõju ja kandumust kuritegelikule teele. Kuigi varasemalt on ta pannud kuritegusid toime muuhulgas alkoholijoobes ning tunnistab, et tarvitas alkoholi sageli, siis on vangla iseloomustuse põhjal siiski alust arvata, et tegelikke seoseid ka alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel ta ei näe. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu ka seda, et tegelikult ta ennetähtaegselt vabanemisele ei loodagi. Eeltoodut ja süüdimõistetu ükskõikset suhtumist arvestades on kohtul alust kahelda, et tal oleks olemas piisav motivatsioon ja tahtmine oma elustiili vabanemisel muuta ning õigusvastasest käitumisest loobuda. Samuti annab süüdimõistetu ükskõiksena näiv suhtumine ja varasem käitumine aluse kahelda selles, et ta suudaks vabanemisel järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ega asuks karistuse kandmisest taaskord kõrvale hoiduma. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist varasemalt oluliselt mõjutanud ka tema majanduslik olukord ja soov teenida elatusvahendeid ebaseaduslikul teel, siis leiab kohtunik, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka see, et kindlat töökohta talle vabaduses garanteeritud ei ole. Samuti ei nähtu materjalidest ega kohtuistungil avaldatust, et süüdimõistetul oleks vabanemisel võimalik saada materiaalset tuge kelleltki lähedaselt, mistõttu on reaalne oht tema poolt vabanemisel kuritegude toimepanemisega jätkamiseks eelkõige majanduslikust olukorras tingituna. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et I.D katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ning kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Samuti ei toeta vabastamist süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine on siiski seadusest tulenev võimalus süüdimõistetule, mitte riigile pandud kohustus, ning see on kohaldatav vaid nende isikute puhul, kes ei ole oma varasema käitumisega näidanud ebausaldusväärsust ega käitunud korduvalt kuritegelikul viisil. Kuivõrd I.D on oma varasema käitumisega näidanud korduvalt ülesse ebausaldusväärsust ega ole tema suhtes näidatud usaldust ära teeninud, siis leiab kohus, et tema puhul sellise isikuga tegemise ei ole.
Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.