Kohtuasi nr 1-13-4998
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.06.2013, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-13-4998
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kriminaalasi
A.T süüdistatuna KarS § 424 järgi
Süüdistatav
A.T, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töötab: xxxx, kriminaalkorras karistatud: 1) 22.09.1999 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel 5 kuud vangistust tingimisi 1 aastase k/ajaga 2) 27.04.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 169 alusel rahaline karistus 159,78 eurot. 3) 28.11.2006 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 169 alusel 2 kuud vangistust tingimisi 18 kuulise k/ajaga
Tõkend
Elukohast lahkumise keeld alates 21.02.2013
Kaitsja
vandeadvokaat Arvo Suuban riigi õigusabi korras
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas:
Süüdi tunnistada A.T KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 220 (kahesaja kahekümne) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 704 (seitsesada neli) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb A.T viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Maanteeametile. Tõkend elukohast lahkumise keeld A.T suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.T-lt menetluskuluna sundraha summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista A.T-lt menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 0,45 eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu 64,80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja 80 senti) riigituludesse adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.
I Kuriteo asjaolud: 10.11.2012 kella 15.40 paiku juhtis A.T alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Lääne-Virumaal Vinni vallas Pajusti- Vana Vinni vahelisel teel. A.T tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks väljahingatavas õhus 1,10 mg/l kohta.
II Süüdistuste sisu: Käesolevas kriminaalasjas on A.T-le esitatud süüdistus selles, et tema, 10.11.2012 kella 15.20 paiku juhtis alkoholijoobes olles sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx Lääne-Virumaal Vinni vallas Pajusti – Vana-Vinni vahelisel teel. Tema väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 80-003119 alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,10 mg/l kohta. Seega A.T, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek: Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Ain Tali taotleb tunnistada A.T süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 220 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 704 eurot. Veel taotles prokurör KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt A.T süüdistustes saabusid kohtusse 30.05.2013. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 30.05.2013. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tõendusliku alkomeetri väljatrüki, mõõtevahendi taatlustunnistuse, tunnistaja Gunnar Võrno ütluste ja kahtlustatava A.T ütlustega. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus A.T käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava A.T puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Lisaks tuleb tema puhul kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheksaks (8) kuuks. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 480 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 64,80 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.