Kriminaalasi nr 1-09-6819
Tartu Maakohus 13.juuni 2013.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-6819
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungisekretär
Kaija Sõster
30.05.2013.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 29.05.2013.a kiri
kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu U.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks
Prokurör
Külli Zimm
Süüdimõistetu
U.E
Kaitsjata
süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud
KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 13.06.2013.a kohtuistungil ei osalenud, olles edastanud 12.06.2013.a enda arvamuse elektroonselt; enda arvamuses prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 7-l korral
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada U.E vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu vanglasse U.E-le.
KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
U.E on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Kuuendat korda karistati U.E 11.05.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 2-e kuu vangistusega, mis asendati 120 tunni üldkasuliku tööga, selle tegemise tähtajaga 6 kuud. Seitsmendat korda karistati U.E 03.12.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 118 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karitust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 aastat vangistust, mille kandmise alguseks 30.06.2009.a. 11.02.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määrusega pöörati 11.05.2009.a kohtuotsusega U.E-le karistuseks mõistetud 2 kuud vangistust U.E suhtes täitmisele ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 2 kuud vangistust 03.12.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega U.E-le karistuseks mõistetud vangistuse, s.o 4 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks U.E-le mõisteti 4 aastat 2 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks 30.06.2009.a. Käesoleval ajal kannab U.E vangistuses liitkaristust I ja II astme kuritegude eest. U.E on talle kohtuotsuste kogumis I ja II astme kuritegude eest karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast. 13.06.2013.a kohtuistungil taotles U.E enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri kohtule elektroonselt edastatud arvamusega ning kuulanud 13.06.2013.a kohtuistungil ära kinnipeetav U.E, on seisukohal, et U.E ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. U.E kannab vanglas karistust raske I astme kuriteo eest – 29.06.2009.a põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse sellega, et lõi puust kaikaga kannatanule korduvalt pähe. U.E 13.06.2013.a istungil kohtule avaldatu kohaselt oli ta enne selle teo toimepanemist tarbinud alkoholi. U.E 13.06.2013.a kohtuistungil kohtule avaldatu kohaselt oli ta ka 5.-s süüdimõistvas kohtuotsuses KrK § 101 p 7 järgi kvalifitseeritud tahtlikku tapmist raskendavatel asjaoludel toime pannes eelnevalt alkoholi tarbinud.
13.03.2013.a kohtuistungil kinnitas U.E, et oli varasemalt äkilisema loomuga kui on praegu – käesolevalt kantava vangistuse ajal on saanud XXXX ning ka käesoleval ajal saab XXXX. 13.03.2013.a kohtuistungil möönis U.E, et oleks juba ammu pidanud minema psühhiaatri juurde. Käesolevalt kantava vangistuse ajal on U.E osalenud ühes taasühiskonnastavas programmis ja selleks on Viha juhtimine ning ta on töötanud majandusabitöödel ja AS-s Eesti Vanglatööstus. Käesolevalt kantava vangistuse ajast on U.E kehtivad distsiplinaarkaristused ja seonduvad need vanglas kehtiva suitsetamiskorra rikkumisega. Sigarettide selleks mitteettenähtud kohtades ja ajal omamise eest karistati U.E 02.04.2013.a noomitusega ja 05.04.2013.a 5-e ööpäeva kartseriga. Ka varasematest distsiplinaarkaristustest 17.01.2011.a ja 26.01.2012.a karistused seonduvad suitsetamiskorra rikkumisega. Vabaduses viibides kaldus U.E liigtarvitama alkoholi. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt tarvitas lahjat alkoholi igapäevaselt ja kangemaid jooke paar korda kuus ning esines ka 2-3-päevaseid joomatsükleid. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada isikut, kes ei suuda täita vanglas korda. Antud juhul on U.E eiranud vanglas kehtivat suitsetamiskorda. U.E on kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas kehtestatud suitsetamiskorra rikkumise eest. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu osundab sellele, et U.E ei ole vangistuse ajal õiguskuulekale teele asunud. 13.06.2013.a kohtuistungil avaldas U.E, et käesolevalt suitsetab vähem – varasema 1 paki asemel päevas 3 või 2 suitsu, suitsetamist pole nii kerge maha jätta. Kuna U.E on raskusi vanglas kehtiva suitsetamiskorralduse järgimisega, siis pole kohtu jaoks usutav ja veenev, et ta vabaduses suudaks hoiduda ka teisest enne vangistust tal esinenud igapäevasest tegevusest – alkoholitarbimisest. Kuna alkoholi tarbimisega kaasneb kõrgem uue kuriteo toimepanemise risk, senised ülirasked isikuvastased kuriteod on U.E toime pannud alkoholijoobes, siis lähtuvad U.E vabadusse naastes temast jätkuvalt kõrged uue kuriteo toimepanemise riskid. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt võimendub U.E alkoholi tarvitamise tagajärjel agressiivsus ning enamuse kuritegudest on U.E toime pannud alkoholijoobes. Uue kuriteo toimepanemise riske tõstvaks on ka asjaolu, et enda äkilise loomuse tõttu (konfliktolukordades äkkviha – II,123 pöördel) vajab ta ka psühhiaatrilist ravi – on vangistuse ajal saanud ja saab ka käesoleval ajal psühhiaatrilist ravi, käesolevalt saavat rahusteid, et muud üldfüüsilist seisundit kontrolli all ja paranemas hoida (käesoleva vangistuse ajal oli infarkt). Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et U.E vabadusse naastes lähtub temast jätkuvalt kõrge uute kuritegude, sealhulgas raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise oht, mida tõstab vabaduses alkoholi vaba kättesaadavus ning tema äkiline loomus ja alkoholijoobes kõrgenenud kalduvus agressiivsusele. Neil asjaoludel on põhjendatum, et U.E kannaks enda karistuse vangistuses lõpuni ära ja vabaneks tähtaegselt.
Lisaks eelnevalt käsitletule ei ole U.E ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud ka tema senisest elukäigust nähtuvalt – ühel korral, nimelt viienda süüdimõistva kohtuotsuse järgi karistuse kandmiselt vabastati U.E tingimisi ennetähtaegselt, kuid sellele järgnevalt on U.E toime pannud uued kuriteod, milliste eest teda karistati 6. ja 7. süüdimõistva kohtuotsusega. Vangistuse ajast positiivsed asjaolud – töötamine ja ühe taasühiskonnastava programmi Viha juhtimine läbimine - ei ole eeltoodud asjaoludel küllaldased U.E vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.