1-13-100
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Madis Kägu
Istungisekretär
Elen Heidok
Prokurör
Kirjaliku arvamusega X
Kriminaalasja number
1-13-100
Kriminaalasi
Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus
Kinnipeetav
N.R Isikukood: X; elukoht: X; kodakondsus: EV kodanik
Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras
Jätta vabastamata N.R (isikukood X) Tartu Maakohtu 07.01.2013.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused N.R mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 07.01.2013.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Mõistetud 11 kuu pikkusest vangistusest loeti kantuks Tartu Maakohtu 19.04.2012.a otsuse alusel osaliselt ärakantud karistus 2 kuud ja 13 päeva vangistust (ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 17 päeva vangistust algusega 07.01.2013. a. Karistuse kandmise algus oli 07.01.2013.a ja lõpp on 25.07.2013.a.Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 25.04.2013.a.
N.R on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist viimased: 1) 02.04.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 3 aastat 10 kuud ja 10 päeva vangistust; 2) 23.03.2012.a Tartu Maakohtu poolt KarS §25 lg 1, 2- 199 lg 2 p 9 järgi 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 8 kuud; 3) 19.04.2012.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 25 lg 1, 2- 199 lg 2 p 9 järgi 9 kuud vangistust. Väärtegude eest karistatud 11-l korral, neist 4 korda NPAS alusel. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole N.R-i vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav asub vabanedes elama X. Vabanedes plaanib minna tagasi tööle X. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 1800 euro. Enne X. Kinnipeetav on X. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla toetab N.R-i ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses kindel X. Kindel töökoht puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem karistatus, X. Ametnik palub juhul, kui N.R vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte X; otsida töökoht kuu aja jooksul vabanemisest või võtta end töötuna X, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, s.o X. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta N.R-i vabastamist järgmistel põhjustel. Teda on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kannab kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud samuti varavastaste kuritegude eest ning X. N.R on ka varem kahel korral määratud kriminaalhooldusele, peale 2008.a tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamist rikkus N.R kohtumäärusega katseajaks määratud kohustust mitte X. Ka 2012.a viibides kriminaalhooldusel pani N.R katseajal toime uued kuriteod. Suure tõenäosusega ei ole ta võimeline katseaega edukalt läbima ega alluma käitumiskontrollile ja tegema koostööd kriminaalhooldajaga. Maandamata riskid on seotud N.R-i käitumist oluliselt mõjutava pikaajalise X. Käesoleva vangistuse ajal ei ole ta läbinud X. Vaatamata sellele, et N.R on X. Ta on varasemalt proovinud X. Kuritegusid on ta samuti toime X. Kõik eeltoodu tõstab tunduvalt katseaja ebaõnnestumise ja uute kuritegude toimepanemise riske ennekõike põhjusel, et N.R ei saa aru X. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub N.R garanteeritud töökoht. Tema vabanemisfondis raha ei ole. Seega on N.R-i huvides karistuse kandmine lõpuni, s.o kuni 24.09.2013, sest sellisel juhul on tal võimalik varem lahkuda Eesti Vabariigist ning asuda tööle Soome, tagades endale kiiremini legaalse sissetuleku, mis omakorda peaks vähendama uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. N.R avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud N.R-i ennetähtaegne vanglast vabastamine, kuna teda on kriminaalkorras karistatud 8 korda, s.h. mitmesuguste varavastaste kuritegude ja suures koguses X. Teda on varem 2 korda määratud kriminaalhooldusele, kuid ebaõnnestunult. N.R pani katseajal toime uue kuriteo. Ta on X. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et N.R-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud suure osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.
Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud N.R-i kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused ning katseajal uue kuriteo toimepanemine, X. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on X. Vaatamata N.R-ile antud võimalustele, aga ka reaalse vangistuse kohaldamistele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. Peale selle kavatseb ta vabanemisel lahkuda X ja kriminaalhoolduse kohaldamine on problemaatiline ka sellest aspektist. Kohus nõustub prokuröri arvamusega. Nendel asjaoludel jääb väheks N.R-i lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.