lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3384/28

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 12.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-3384/28
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6324
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3384/44Viru Maakohus Narva kohtumaja04.11.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2013 Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-3384

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jelena MUTTONEN

Tõlk

Svetlana HAMAZA

Prokurör

Algis SEPP

Kaitsja

vandeadvokaat Tatjana MASSALINA

Asja läbivaatamise kuupäev

12.06.2013

Kriminaalasi

M.I süüdistus Karistusseadustiku §199 lg.2 p.8, 9 järgi

Süüdistatav

lühimenetluses M.I sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel, XXX, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud - Narva Linnakohtu 17.06.1999 otsusega KrK §143 lg.1 järgi vabadusekaotusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta - Narva Linnakohtu 04.10.2000 otsusega KrK §140 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta - Narva Linnakohtu 11.04.2005 otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat - Viru Maakohtu 29.05.2006 otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 5 järgi vangistusega 2 aastat - Viru Maakohtu 30.06.2008 otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi vangistusega 2 aastat -

Viru

Maakohtu

24.09.2010

otsusega

KarS

§199 lg.2 p.4, 5, 8 ja §202 lg.1 järgi vangistusega 8 kuud - Viru Maakohtu 15.10.2010 otsusega KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi vangistusega 8 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat Oli vahistatud 24.10.2012 – 23.04.2013 Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada M.I Karistusseadustiku §199 lg.2 p.8, 9 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada M.I Karistusseadustiku §201 lg.2 p.1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus karistusega ning mõista M.I-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

kaetuks

raskeima

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista M.I-le l õplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata M.I karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2012 – 23.04.2013, s.o. kokku 6 (kuus) kuud ja lõplikult kuulub M.I kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 2 (kaks) kuud vangistust Viru Maakohtu 13.01.2012 otsusega mõistetud ja kandmata karistus 8 (kaheksa) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust (s.o. 514 tundi tegemata üldkasulikku tööd) ning lõplikult kuulub M.I kandmisele 10 (kümme) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. M.I karistuse kandmise kandmisele asumise aeg.

algus

on

tema

poolt

karistuse

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista M.I-lt tsiviilhagide katteks - xxx AS) kasuks 1076 (üks tuhat seitsekümmend kuus) eurot 80 senti - xxx) kasuks 1728 (üks tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot 20 senti - Zxxx Nxxx (isikukood xxx-xxx) kasuks 140 (ükssada nelikümmend) eurot - M.I DxxxI (isikukood xxx kasuks 320 (kolmsada kakskümmend) eurot - M.I Gxxx (isikukood xxx xxx ) kasuks 1509 (üks tuhat viissada üheksa) eurot - Kxxx Pxxx (isikukood xxx-xxx kasuks 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot

-

Vxxx Jxxx (isikukood xxxx kasuks 1879 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend üheksa) eurot Oxxx Pxxx (isikukood xxx-xxx ) kasuks 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) eurot Nxxx Sxxx (isikukood xxx xxx ) kasuks 2950 (kaks tuhat üheksasada viiskümmend) eurot Vxxx Kxxxx (isikukood xxx-xxx kasuks 1131 (üks tuhat ükssada kolmkümmend üks) eurot 13 senti M.I VxxxI (xxx Pank) kasuks 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot.

Asitõendid – koni, metalli fragment ja 2 kaablitükki, mis asuvad asitõendite hoidlas – Kriminaalmenetluse sead ustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Rahuldada vandeadvokaat Tatjana MASSALINA taotlus, määrata tema poolt M.I-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti (s.h. ettevalmistamine 72 €, osalemine kohtuistungil 36 €, käibemaks 21,60 €). Välja mõista M.I-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu 114 (ükssada neliteist) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana MASSALINA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana MASSALINA) kohtulikus menetluses osalemise eest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti ning Kriminaalmenetluse s eadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb M.I tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 08.07.2013.

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistused

M.I süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, võttis taas xxx xxx välisseinalt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 190 m 5x2, 5 mm2 elektrikaablit (2 €/m, kokku 380 €); 41 jaotuska rpi (4,80 €/tk, kokku 196,80 € ), s.o. vara kokku 576,80 € eest. Elektrivõrgu taastamise kulu on 500 € . Varguse toimepanemisega on xxx tekitatud varaline kahju 1076,80 €. Samuti süüdistatakse M.I selles, et ta võttis ajavahemikul xxx kell xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx garaažibokside välisseinalt 152 m elektrik aablit NYY 5x6,2 mm2 (8 €/m, kokku 1216 €); 18 m elektrikaablit 5x4,2 mm2 (3 €/m, kokku 54 €), 25 jaotuskarpi (1 €/tk, kokku 25 €), s.o. asju kokku 883,20 € eest. Elek trivõrgu taastamise kulu on 883,20 €. Varguse toimepanemisega on xxx tekitatud varaline kahju 2178,20 €. Samuti süüdistatakse M.I selles, et ta tungis ajavahemikul xxx M.I Dxxx kuuluvasse garaažiboksi nr.120, avades lukustatud riivluku, ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažist ja seal pargitud sõiduautost xxx (xxx lõikemasina Bosch (58 €), kruvikeeraja DWT (22 € ), autoraadio Pioner (100 €), mälupulga (10 €), 4 plastkanistrit (5 €/tk, kokku 20 €); 80 l diiselkütust (kokku 80 €); autoraadio Kenwood (30 €), s.o. võttis asju kokku 320 € eest. Saadud asjad müüs M.I xxx turul ning kütuse menetluse käigus tuvastamata isikutele. Samuti süüdistatakse M.I selles, et ta tungis ajavahemikul xxx kell xxxx M.I Gxxx i garaažiboksi nr.50, rippluku eemaldamise ning riivluku avamise ning auto juhiukse klaasi lõhkumise teel , ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažist ja sõid uautost xxx) nurgaketassae Makita (159 €) ; käsiketassae Makita (200 €) ; lihvimismasina Makita (100 €) ; lintlihvimismasina Skil (80 €); ketaslõikuri Bosch (120 €); 4 rehvi (50 €/tk, kokku 200 €) ; neljakohalise telgi (50 €); autoraadio Pioner (200 €), s.o. asju kokku 1159 € eest. Auto juhiukse klaasi lõhkumisega tekitati kahju 350 € . Kokku tekitati varguse toimepanemisega M.I Gxxx varalist kahju 1509 €. M.I müüs varastatud asjad xxx turul tuvastamata isikutele. Samuti süüdistatakse M.I selles, et t a tungis ajavahemikul xxx xxxKxxx Pxxx kuuluvasse garaažiboksi nr.7, rippluku lõhkumise ja riivluku avamise teel, ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 rehvi koos velgedega (100 €/tk, kokku 400 €); 3 20 -liitrist kanistrit (20 €/tk, kokku 60 €) ; 2 tk 30-liitrist kanistrit (20 €/tk, kokku 40 €); 120 l diiselkütust (1 €/l, kokku 120 €); poleerimismasina (30 €); ketaslõikuri (10 €); kandelambi (25 €) ; 5-meetrise pikendusjuhtme (10 €), s.o. asju kokku 695 € eest. Varguse toimepanemisega on Kxxx Pexxx tekitatud varalist kahju summas 695 €. Saadud asjad müüs M.I xxx turul menetluse käigus tuvastamata isikutele. Samuti süüdistatakse M.I selles, et ta tungis ajavahemikul xxx Vxxx Jxxx kuuluvasse garaažiboksi nr. 23, rippluku lõhkumise ja riivluku avamise teel, ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis jalgratta Matador (274 €); jalgratta Sarda (223 €) ; bensiinimootoriga trimmeri Stihl (262 €); elektrilise kettsae Electrolux (127 €); lõikemasina (191 €); Makita kruvikeerajate komplekti 2 kruvikeerajaga (402 €); perforaatori (320 €) ; kanglõikuri (60 €) ; kruvikeerajate otsikute komplekti (20 €), s.o . asju kokku 1879 € eest . Saadud asjad müüs M.I xxx tuvastamata isikutele.

Samuti süüdistatakse M.I selles, et ta tungis ajavahemikul xxx Pxxx kuuluvasse garaažiboksi nr. 79, rippluku lõhkumise ja riivluku avamise teel , ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku o mastamise eesmärgil perforaatori Metabo (250 €); lõikesae Makita (190 €); perforaatori Hilti (400 €) ; elektritikksae Makita (120 €); elektrihöövli Metabo (300 €); ketaslõikuri Skil (250 €); tolmuimeja Philips (160 €); laste turvaistme CAM (30 €) ; rull 30 m elektrikaabliga (30 €) ; punase korpusega haagipüstoli (20 €); metallikäärid (20 €), s.o. asju kokku 1770 € eest. M.I müüs saadud asjad xxx. Samuti süüdistatakse M.I selles, et ta tungis ajavahemikul xxxx Nxxx Sxxxa xxx ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil muruniiduki (230 €) ; kummipaadi Lider 320 (1000 €) ; paadimootori Suzuki (500 €); 4 rehvi velgedega (250 €/tk, kokku 100 €), s.o. võttis asju kokku 2830 € eest. Saadud asjad müüs M.I xxx. Samuti süüdistatakse M.I selles, et ta tungis ajavahemikul xxx xxx Vxxi Kxxx xxx ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil plastikkohvri elektritikksaega Power Super (20 €); koti kruvi dega (5 €); liigendnoa (1 €); ehitusnurgiku (2 €) ; plastikkohvri perforaatoriga Challenge Xtreme (250 €); elektritikksae (60 €) ; lihvimismasina DWT ess-135 E (120 €) ; plastikkasti kalastustarvetega (60 €); lõikemasina Baikal (150 €); lõikeketta Speedo (8 €) ; kilekoti kolme lüliti, stepsli, ujuki, õngenööri ja näpitsatega (10 €) ; 2 teleskoopõnge rullikutega (60 €/tk, kokku 120 €) ; 1 teleskoopõnge (40 €); õngerulli (180 €); vaskkangid (230 €) ; 50 m elektrikaablit (12 €/m, kokku 600 €); 50 m elektrikaablit (51,13 €) ; 20 m keevituskaablit (15 €/m, kokku 300 €), s.o . asju kokku 2207,13 € eest . Rippluku lõhkumisega tekitati kahju 30 €. Vxx Kxxxtekitati varguse toimepanemisega varalist kahju kogusummas 2237, 13 €. M.I müüs saadud asjad xxx menetluse käigu s tuvastamata isikutele ja metalli xxx metalli kokkuostupunkti. Kriminaalmenetluse käigus on Vxx Kxxx osaliselt asjad tagastatud (süüdistusakti p.6). Samuti süüdistatakse M.I selles, et ta tungis ajavahemikul xxxx M.I Vixxx kuuluvasse garaažiboksi nr.43 ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil jalgratta Classic (200 €), jalgratta Optima (200 €), survepesuri Bosch (60 €), pumba Rutšejok (30 €), 4 talverehvi (230 €), auto akumulaatori (60 €), 5 m keevituskaabli t (50 €), 10 m keevituskaablit (50 €), spordikoti Adidas (50 €), vihmavarju (50 €), akulaadija (40 €) , 25-meetrise pikendusjuhtme (30 €), jope Ice -Peak (120 €), liigendnoa (20 €), LED taskulambi (10 €), s.o. asju kokku 1135 € eest. Rippluku lõhkumi sega on tekitatud kahju 15 € . Osaliselt on M.I Vxxxe asjad tagastatud (loetelu süüdistusakti p.6). Osaliselt müüs M.I saadud asja d menetluse käigus tuvastamata isikutele ning saadud raha kulutas enda tarbeks. Sellise tegevusega pani M.I toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi. Samuti süüdistatakse M.I selles, et ta leidis ajavahemikul xxx kell xxxtrepikojas täpselt tuvastamata ajal Zxxx Nxxx kuuluva mobiiltelefoni xxx (72 €), rahakoti (3 €), milles olid Z xxx Nixxx, Dxxx Nxx ja M.I Nxxxi ID-kaardid (20 €/tk, kokku 60 €) ; xxx pangakaardid 2 tk (2 €/tk, kokku 4 €) ; xxx (1 €), s.o. asju kokku 140 € eest . M.I pööras leitud asjad enda kasuks, müües telefoni Vjxxx Sxxx e ning rahakoti koos asjadega viskas minema.

Sellise tegevusega pani M.I varem varguse toime pannud isikuna toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS §201 lg.2 p.1 järgi.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav M.I tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi kõikides kuritegudes ja kõikides episoodides ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav ei nõustunud Valeri Koroljaki tsiviilhagi summaga, kuna kõik varastatud esemed olid talle tagastatud. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina leidis maakohtu istungil, et kuritegude kvalifikatsioonid on õiged, süüdistatava süü tõendatud ja süüdistus on põhjendatud. Kaitsja tõstatas küsimuse xxx tsiviilhagi põhjendatuse osas. Süüdistatava M.I süü talle esitatud süüdistustes on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikult tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega. Episood xxx Sündmuskoha xxx vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et vaadeldi xxx asuva xxx territooriumi. Vaatlusega tuvastati, et garaa žiboksides nr.56-68 puudub valget värvi kolmesooneline kaabel läbilõikega 10 mm. Samuti puudub musta värvi viiesooniline kaabel läbilõikega 20 mm. Puuduvad jaotuskarbid ja kaabli peitliistud. Vastas asuval numbriteta garaažibokside real puuduvad mõlemat liiki kaablid, jaotuskarbid ja kaabli peitliistud. xxx puuduvad mõlemat liiki kaablid, jaotuskarbid ja kaabli peitliistud. xxx juures on väike plats, millelt avastati kaabli lohistamise jälgi, sigaretipakk West ja koni. Garaažiboksides nr.30- 42 puuduvad mõlemat liiki kaablid, jaotuskarbid ja kaabli peitliistud. Boksi nr.41 juurest leiti kolme liiki mustriga jalatsitaldade jälgi, samasugused jäljed avastati ka bokside nr.73-75 juures. Tunnistaja Mxxx Sxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et xxx pani ta oma sõiduauto xxx ja läks koju. xxx tuli ta garaažist autot võtma, tema boks asub garaažirea lõpus, mistõttu kõndis ta piki garaažibokside rida. Sel ajal avastas ta, et maha on kistud koos kinnitustega musta kestaga viiesooniline kaabel ja valge kestaga kolmesooneline kaabel, kokku 164 m koos jaotuskarpidega. Kõik kuuluvad xxx. Asitõendi 29.02.2012 vaatlusprotokollist (koos fototabeliga) nähtub, et vaatluse objektiks oli Venemaal toodetud sigarettide Pjotr1 koni pikkusega 4,5 cm, mis võeti ära xxx. xxx ekspertiisiaktist nr.12E- GE0257 nähtub, et sigaretikonist võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev M.I võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kannatanu Lxxx Paxxx (xxx ) ülekuulamise protokollist nähtub, et ajavahemikul xxx varastas tundmatu isik vaba juurdepääsu teel xxx garaažibokside seinalt GÜ -le kuuluva järgmise vara: 190 m elektrikaablit läbilõikega 5 x 2,5, kahe meetri maksumus

380 €; 41 jaotuskarpi kokku 196,80 €; taastamistööde maksumus 500 €. xxx xxx tekitati kahju summas 1076,80 €. xxx on esitanud tsiviilhagi summale 1076, 80 €. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ööl vastu xxx läks ta varguse toimepanemise eesmärgil garaažibokside juurde xxx xx. Seal tõmbas ta garaažibokside seinalt ära elektrikaabli, mille põletas ja andis ära metalli kokkuostupunkti, saadud raha kulutas enda tarbeks. Ütluste ja olustiku seostamise xxx protokollist nähtub, et M.I näitas xxx asuvaid garaažibokse ja selgitas, et ööl vastu xxx läks ta nimetatud bokside juurde, tõmbas seinalt maha elektrikaabli, põletas kaabliümbruse metsas ära ja andis metalli kokkuostupunkti. Episood xxx Sündmuskoha xxx vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) näht ub, et vaatluse kohaks oli xxx, mis asub xxx . Vaatlusega tuvastati, et garaažibokside nr.17-24, nr.117-123, nr.31-48 ja nr.81-96 vahelistel aladel puudus bokside ülemises osas asuv elektrikaabel, puudusid jaotuskilpide karbid ja seintest paistavad välja boksidesse viiva kaabli äralõigatud osad. Kannatanu Mxxx Dxxx (xxx ) ülekuulamise protokollide st nähtub, et ajavahemikul xxx lõigati garaažiboksidelt maha elektrijuhtmestiku väliskaabel. Varastati 152 m musta kestaga viiesooniline vaskkaabel läbilõikega 6 ruutu kokku 1216 €; 18 m halli kestaga viiesooniline alumiiniumkaabel läbilõikega 4 ruutu, kokku 54 €; 25 helehalli jaotuskarpi kokku 25 €. Kokku tekitati GÜ -le kahju 1295 € eest, taastamistööde maksumus on 883,20 €. Asitõendi 29.02.2012 vaatlusprotokoll (koos fototabeliga), mille kohaselt vaadeldi kahte kolmesoonilist 0,9 cm läbilõikega elektrikaablijuppi pikkusega 3 cm, mis võeti ära sündmuskohalt xxxx. Tunnistaja M.I Lxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et ta töötas elektrikuna xxx xxx teatas talle keegi GÜ liikmetest, et garaažibokside seintelt oli varastatud elektrikaabel. Tunnistaja teatas GÜ esimehele. xxx on esitanud tsiviilhagi summale 1728,20 €. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ööl vastu xxx läks ta varguse toimepanemise eesmärgil garaažibokside juurde xxx. Seal tõmbas ta garaažibokside seinalt ära elektrikaabli, põletas selle ja andis metalli kokkuostupunkti, raha kulutas enda tarbeks. Ütluste ja olustiku seostamise 20.04.2012 protokollist nähtub, et ööl vastu 16.02.2012 läks M.I xxx, kus tõmbas seinalt maha elektrikaabli, põletas metsas ja andis metalli kokkuostupunkti. Episood xxx M.I Dxxx Sündmuskoha 11.03.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi xxx boksi xxx. Garaaživäravate riivlukk on töökorras. Garaaži sissepääsust vasakul on pargitud sõiduauto xxx mille salongi vaatlusest nähtub, et seadmepaneeli keskel olevast automaki paigaldamiseks mõeldud avast paistavad välja juhtmed, automakk ise puudub. Kannatanu M.I Dxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et tema kasutuses on garaažib oks xxx. Antud garaažis pargib ta sõiduautot xxx pani ta sõiduauto garaaži, uksi ei lukustanud ja signalisatsiooni sisse ei lülitanud. Garaaživäravad sulges ta riivluku abil. xxx helistas talle garaažiboksi naaber ja teatas, et kannatanu

garaaživärava pool on paokil. Kannatanu läks garaaži ja nägi seal võõraid jälgi. Tööpingil ja riiulitel oli korralagedus, põrandal mahakallatud kütus. Puudusid järgmised esemed: ketassaag Bosch, kruvikeeraja DSW koos laadijaga, automakk Pioneer DEH2320VB koos paneeliga, mälupulk 4G, neli ühesugust 20-liitrist plastkanistrit, 80 l kütust, automakk Kenwood koos paneeliga. Kokku tekitati kannatanule kahju 320 € eest. Tunnistaja Ixxx Lxxx ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tema kasutab garaažiboksi nr.119 xxx-3. 11.03.2012 kell 09.00 tuli ta garaaži ja nägi, et naabergaraaži uks on paokil. Tunnistaja läks sisse, kuid omanikku seal ei olnud. Tunnistaja helistas kannatanule ja küsis, miks garaaž on lahti, kannatanu tuli kohale. Pärast sai tunnistaja teada, et naaberboksis käidi vargil ning varastati tööriistu ja automakk. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et xxx – xxx läks t a varguse toimepanemise eesmärgil garaažikooperatiivi xxx kus avas boksi nr.120 väravatel riivluku ja tungis garaaži, kus oli auto. Garaažist varastas ta ketaslõikuri, kruvikeeraja, 4 kanistrit kütusega, magnetoola ja autost magnetoola. Ütluste ja olustiku xxx protokollist nähtub, et ööl vastu 11.03.2012 läks M.I garaažiboksi xxx, avas muukrauaga riivluku ja tungis garaaži. Garaažist varastas ketaslõikuri, kruvikeeraja, 4 kanistrit kütusega, magnetoola ja autost magnetoola. Episood xxx, kannatanu M.I Gxxx Sündmuskoha xxx vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi garaažiboksi nr.50 xxx xxx. Garaažiustel on kaks riivlukku ja üks ripplukk. Ripplukk puudub, riivlukkudel nähtavaid vigastusi ei ole. sõiduauto Volvo juhiukse klaas on välja löödud, esikonsoolist puudub makk. Kannatanu M.I Goxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on xxx garaažiboksi nr.50 kaasomanik. 11.03.2012 pani ta oma xxx garaaži ja sulges boksi. 12.03.2012 läks abikaasa garaaži ja helistas, et ei suuda boksi avada. Kannatanu läks kohale ja märkas, et puudub ripplukk, riivlukku ei saanud avada. Sõbra abiga avas ta ukse ja avastas, et kadunud olid järgmise d esemed: ketas-nurgasaag Makita, käsiketassaag makita, lihvimismasin Makita, lint-lihvimismasin Skill, ketassaag Bosch, komplekt suverehve, neljakohaline telk, automakk Pioneer. Kokku tekitati vargusega kahju 1159 €, klaasi lõhkumisega 350 €. Alxxxr Gxxxx on esitanud tsiviilhagi summale 1509 €. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ööl vastu xxxx läks ta varguse toimepanemise eesmärgil xxx, kus avas boksi nr.50 väravatel muukrauaga riivluku ja tungis garaaži, kus oli auto. Garaažist varastas ta ketassaagi, lihvimismasina, automagnetoola, ketaslõikuri ja 4 rehvi. Ütluste ja olustiku seostamise xxx protokollist nähtub, et M.I läks ööl vastu xxx juurde ja saagis maha rippluku. Garaažist varastas mõned ketassaed, lihvmasina, automagnetoola, ketaslõikuri ja komplekti 4 rehviga. Episood xxx, kannatanu Kxxl xxx Sündmuskoha 31.03.2012 vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et vaadeldi garaažiboksi nr.7 xxx. Vaatluse momendil puudub ripplukk. Kannatanu Kxxx Pxxx ülekuulamise protokollide st nähtub, et ta kasutab garaažiboksi nr.7 xxx tõi ta garaaži kanistri diiselkütusega ning lukustas garaaži ühe riivluku ja ühe ripplukuga. 31.03.2012 kell 11.30 tuli ta garaaži ja avastas, et uksel puudub

ripplukk. Garaažist olid kadunud järgmised esemed: 4 valuvelgedega ratast, 5 kanistrit koos kütusega, lihvimismasin, ketassaag, kaasaskantav elektrilamp ja 5-meetrine pikendusjuhe. Kokku tekitati kannatanule kahju summas 695 €. Kxxx Pxxx on esitanud tsiviilhagi summale 695 €. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ta läks garaažikooperatiivi Võit varguse toimepanemise eesmärgil ja saagis xxx ära rippluku ning avas muukrauaga riivluku. Garaažist varastas komplekti rehve koos velgedega ja mitu kanistrit kütusega. Ütluste ja olustiku seostamise xxx protokollist nähtub, et M.I läks öisel ajal xxx garaažikooperatiivi xxx saagis maha rippluku ja muukrauaga avas riivluku. Garaažist varastas rehvide komplekti koos velgedega ja mitu kanistrit kütusega. Episood xxx, kannatanu Vlxxx Jxxx Sündmuskoha xxx vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi xxx xxx. Väravad on varustatud riivluku ja ripplukuga. Vaatluse momendil ei ole lukkudel ja väravatel väliseid vigastusi. Kannatanu Vxxx Jaxxx ülekuulamise protokollide st nähtub, et talle kuulub garaažiboks xxx tuli ta oma garaaži ja avastas, et ripplukk ei ole lõpuni suletud. Garaažist olid kadunud järgmised esemed: naiste jalgratas Matador, meeste jalgratas Sardo Eldorado, bensiinitrimmer Stihl, elektriline kettsaag Electrolux, servamismasin, kruvikeerajate komplekt Makita koos laadijaga, perforaator, kangkäärid, kruvikeeraja otsikute komplekt. Kokku tekitati kannatanule kahju summas 1879 €. Vxxx Jxxx on esitanud tsiviilhagi summale 1879 €. Kahtlu statav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ööl vastu xxx läks ta xxx varguse toimepanemise eesmärgil ja xxx väravatel keeras lahti rippluku ning muukrauaga avas riivluku. Garaažist varastas ta bensiinitrimmeri, elektrikettsae, lõikemasina, kaks kruvikeerajat kohvris, perforaatori ja kaks jalgratast. Ütluste ja olustiku seostamise xxx protokollist nähtub, et M.I läks ööl vastu xxx xxx juurde, keeras ära rippluku ja muukrauaga avas riivluku. Garaažist varastas bensiinitrimmeri, elektrilise kettsae, lõikuri, kaks kruvikeerajat, perforaatori ja kaks jalgratast. Episood xxx, kannatanu Oxxx Pxxx Sündmuskoha xxx vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et vaatluse objektiks on xxx. Garaaživäravad käivad kinni riivluku ja ripplukuga. Vaatluse momendil on riivlukk vigastusjälgedeta ja ripplukk puudub. Üks aasadest on deformeerunud, sellel on murdmise jäljed. Kannatanu Oxxx Pxxx ülekuulamise protokollidest nähtub, et talle kuulub garaažiboks xxx avastas ta, et garaažis on rippluku aas tehtud katki ja garaaž oli lahti. Garaažist olid kadunud järgmised esemed: lööktrell Metabo, servamissaag Makita, perforaator IKP, elektriline jõhvsaag Makita, elektriline höövel Metabo, ketassaag Skill, perforaator Metabo, perforaator Hiltti, tolmuimeja Philips, laste turvatool Cam, rull elektrikaabliga, metallist neetija, metallikäärid. Kokku tekitati kannatanule kahju summas 1770 €. Oxxx Pxxx on esitanud tsiviilhagi summale 1770 €. Ütluste ja olustiku seostamise xxx protokollist nähtub, et ööl vastu 10.04.2012 läks M.I xxx juurde, lõhkus rippluku ja muukrauaga avas riivluku. Garaažist varastas 2 perforaatorit, sae, elektrilise tikksae, elektrihöövli ja ketaslõikuri.

Episood xxx, kannatanu Nxxx Sxxx Sündmuskoha xxx vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et vaatluse kohaks oli xxx. Uksed on varustatud riivlukuga ja ripplukuga. Riivlukul nähtavaid vigastusi ei ole, ripplukk ripub ühel aasal, teine aas on maha saagitud. Kannatanu Nxxx Svxxx ütlustest nähtub, et tema pojale kuulub xxx xxx. Viimane kord käisid nad garaažis kuu aega tagasi. xxx tuli ta pojaga garaaži ja see oli suletud ainult riivlukuga, rippluku kohal oli aas ära saagitud. Garaažist olid kadunud järgmised esemed: bensiinimuruniiduk, mootorkummipaat, mootor, valuvelgedel suverehvide komplekt ja elektrisaag. Kokku on kannatanule tekitatud kahju summas 2950 €. Nxxx Sxxx on esitanud tsiviilhagi summale 2950 €. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ööl vastu xxx, kus avas ühe boksi uksed ja varastas kummipaadi, 4 rehvi koos velgedega ja bensiinimuruniiduki. Ütluste ja olustiku seostamise xxx protokollist nähtub, et ööl vastu xxx läks M.I xxx juurde ja avas muukrauaga riivluku. Garaažist varastas ta kummipaadi, paadimootori, 4 rehvi koos velgedega ja bensiinimuruniiduki. xxxx, kannatanu Vxxxi Kxxx Sündmuskoha xxx vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et vaatluse objektiks on xxx . xxx on rauduksed, uksel on ri ivlukk, millel lahtimurdmise jälgi ei avastatud. Samuti on uksel ripplukk, lukku aasades ei olnud. Kannatanu Vxxx Kxxx ülekuulamise protokollide st nähtub, et tema valduses on xxx oma sõiduauto. xxx tuli ta auto järele ja avastas, et ripplukku ei ole. Garaažist olid kadunud järgmised esemed: plastikkohver elektritikksaega, kott kruvidega, punase käepidemega lahtikäiv nuga, ehitusnurgik, plastikkohver perforaatoriga, elektritikksaag, lihvimismasin, plastikkast kalastustarvetega, lõikemasin, lõikeketas, kilekott erinevate esemetega, 2 teleskoopõnge rullidega, 1 teleskoopõng rullita, õngerull, vaskkangid, 50 m elektrikaablit, 50-meetrise rull elektrikaablit, keevitusaparaadi kaabel, ripplukk. Kokku tekitati kannatanule kahju summas 1131,13 €. Asitõendi 18.04.2012 vaatlusprotokoll (koos fototabeliga), mille kohaselt oli vaatluse objektiks 5 metalltoodet ümarat vormi tooriku kujul, mis võeti ära metalli xxx. Tunnistaja Sxxxk Uxxx i ülekuulamise protokolli kohaselt tõid xxx metallikokkuostu 2 noormeest ja neiu käruga metalli, mis oli vask ümarate kangidena, traadina ja metall messingina. Tunnistaja kinnitas, et tunneb ühe noormehe ära, kuna ta käib seal tihti. Äratundmiseks esitamise xxx protokoll, mille kohaselt tunnistaja Sxxx Uxxx tunneb ära Sxxx xxx Tunnistaja Oxxx Jxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on abielus Sxxx Jxxx . xxx tuli neile koju M.I, kellel oli kaasas suur heledast riidest kott ja kes tegi ettepaneku ära anda metalli, vormistades selle nende nimele. Kui palju ta selle eest Stxxx Jxxx lubas, tunnistaja ei mäletanud. Kokkuostupunktis andsid nad metalli ära ja vormistasid selle tunnistaja ja S xxx Jxxx ühise tütre nimele. Tunnistaja nägi, et äraantavas kotis olid elektristepslid, õngenöör, kork, vaskdetailid. Raha veidi üle 200 € laekus tütre arvele, nad võtsid selle välja ja M.I võttis selle enda kätte, tunnistajale midagi ei andnud. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ööl vastu xxx läks ta xxx, tal olid kaasas rauasaag ja muukraud, peatus juhuslikult boksi nr.45 juures. Sisenes garaaži ja hakkas otsima hinnalisi asju. Kahtlustatav kinnitas, et võttis

garaažist heledas riidekotis vaskdetailid, mustas kilekotis kolm õnge ja kalastuskasti, 2 lõikemasinat, lihvimismasina, vaskkangid ja kaablid. Et mitte metalli enda nimel ära anda, läks ta Sxxxv Jexxxjuurde ja palus teda tulla xxx metalli ära andma. Koos Sxxx Jxxx ja tema naisega läksid nad metalli ära andma ja Stxxx vormistas selle oma tütre nimele. Siis läksid nad pangakontorisse. Kui raha oli laekunud, võttis Sxxx Jxxx naine raha välja ja M.I võttis raha ära. Mingi summa andis ta Stxxx Jexxx selle eest, et viimane lubas kasutada oma tütre arvet. Kahtlustatav Stxxx Jxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et xxx hommikul tuli tema juurde koju M.I suure heledast riidest kotiga ja tegi ettepaneku ära anda metalli, vormistades selle meie nimele. Alxxxr M.I ütles, et varastas selle metalli. Metalli kokkuostupunktis vormistasid nad ostu Sxxx Jexxx tütre nimele. Sxxx Jexxx nägi, et M.I kotis olid igasugused väikesed asjad – näpitsad, õngekork, rull, kaks valget lülitit, stepsel, mille ta võttis endale, kuna neid metalli kokkuostupunktis vastu ei võetud. Peale seda läksid nad pangakontorisse ja peale raha laekumist võttis abikaasa O xxx Jexxx raha välja ning M.I võttis selle kohe ära. Vxxx Kxxx allkiri, mille kohaselt sai ta politseist tagasi 27 kg vaske. Asitõendi 19.04.2012 vaatlusprotokoll (koos fototabelitega), mille kohaselt oli vaatluse objektiks lukuaasa fragment, mis võeti xxx asuvalt sündmuskohalt. Asitõendi 19.04.2012 vaatlusprotokoll (koos fototabelitega), millest nähtub, et vaatluse objektiks oli hall plastikkohver, mis võeti ära M.I-lt ja Sxxxaxxxv Jxxx ja milles oli 1) kollase plastikkorpusega elektriline tikksaag, kott kruvidega, punase käepidemega lahtikäidav nuga, kollaseks värvitud metallist ehitusnurgik; 2) must plastkohver, milles oli hõbedase metallkorpusega perforaator; 3) musta plastkorpusega elektriline tikksaag; 4) rohelise plastkorpusega lihvmasin; 5) punase sangaga plastikkast kalastustarvetega; 6) roheliseks värvitud metallkorpusega lõikemasin; 7) kilekott 3 lüliti, stepsli, ujuki, õngenööri ja näpitsatega; 8) 3 teleskoopõnge, millest kahel on rullid. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et xxx kell xxx läks ta xxx, kus saagis ühe boksi väravatel ära rippluku ja avas muukrauaga riivluku. Garaažist varastas ta kalastustarbeid, 3 õnge, 2 lõikemasinat, trelli, perforaatori ja metalldetaile. Ütluste ja olustiku seostamise xxx protokollist nähtub, et M.I läks xxx, kus saagis maha rippluku ja muukrauaga avas riivluku. Garaažist varastas ta kalastustarbeid, 3 õnge, 2 lõikurit, trelli, perforaatori ja metalldetaile. Vxxx Kxxx on esitanud tsiviilhagi summale 1131,13 €. Vxxx Kxxxi allkiri selle kohta, et ta on politseist tagasi saanud mõned esemed. Episood xxx, kannatanu M.I xxx xxx vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et vaatluse objektiks oli xxx xxx. metalluksel on ripplukkude kinnitamiseks aasad, kuid alumine ripplukk puudub. Kannatanu M.I Vixxx ülekuulamise protokollist nähtub, xxx parkis ta oma xxx 2 ripplukuga. 21.10.2012 avastas ta, et lukud puuduvad ja uks on avatud. Garaažist olid kadunud järgmised esemed: meestejalgratas, naistejalgratas, pesuseade, pump, 4 talverehvi, autoaku, 5 m keevituskaablit kinnitusklambriga, keevituskaabel lülitushargiga, Adidase spordikott, suur vihmavari, 25 m pikendusjuhe. Katki oli tehtud ripplukk. Kokku oli kannatanule tekitatud kahju 1000 €. Asitõendi 24.10.21012 vaatlusprotokoll (koos fototabelitega), mille kohaselt vaadeldi kahte jalgratast, mis olid ära võetud M.I-lt – jalgratas xxx Cxxx ja xxx.

M.I Vixxx allkiri selle kohta, et ta sai tagasi vastutavale hoiule jalgrattad xxx. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ta võttis kaasa käsisae ja läks garaažide juurde, kus nägi boksi, mida oli kerge avada. M.I saagis katki lukkude sangad, astus garaaži sisse ning varastas sealt xxx, pesuseadme, pumba, talverehve, autoaku, keevituskaablit, kaablit, Adidase spordikoti, vihmavarju, akulaadija, pikendusjuhtme, Ice-Peak juhtme, liigendnoa, jalgratta LED taskulambi. Ütluste ja olustiku xxx seostamise protokolli (koos fototabelitega) kohaselt näitas M.I xxx peale ja ütles, et ööl xxx varastas ta sellest boksist jalgrattad xxx, pesuseadme, pumba, talverehvid, autoaku, 5 m keevituskaabli, musta värvi kaabli, Adidase spordikoti, vihmavarju, akulaadija, pikendusjuhtme, Ice-Peak jope, liigendnoa, jalgratta LED taskulambi. Ülaltoodud tõendid ühtivad, on kooskõlas ja kinnitavad M.I süüd. Maakohus leiab, et eelpoolnimetatud episoodides on KarS §199 lg.2 p.8, 9 sätestatud süüteokoosseis täidetud ja M.I on süüdi. Episood xxx, kannatanu Zxxx xxx Kannatanu Zxxx Nxxx ülekuulamise protokollide st nähtub, et xxx kadus tal xxx Limpa ning rahakott ID-kaartide ja pangakaartidega. Zxxx Nixxx on esitanud tsiviilhagi summale 140 €. Tunnistaja M.I Mxxx ülekuulamise protokollide st nähtub, et xxx oli ta baaris koos M.I-ga , pärast mida läksid koos kahe naisterahvaga korterisse. Ühe naisterahva nimi oli Zxxx. Korteris oli tal mobiiltelefon alles. 24.03.2012 hommikul pakkus M.I Vjxxx Suxxx müügiks musta korpusega mobiiltelefoni xxxx. Äratundmiseks esitamise xxx protokolli kohaselt tundis Zhxxxa Nixxx talle esitatud fotodelt ära M.I xxx Kahtlustatav Vxxxv Sxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et M.I on talle tuttav, samuti tunneb ta M.I xxx 2012 kevadperioodil kohtas ta linnas M.I , kes pakkus talle müügiks mobiiltelefoni xxx, Alxxx Muxxx viibis juures. Vjxxxv Sxxx mobiiltelefoni ei ostnud, kuna tal ei olnud raha. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ta leidis ööl vastu 24.02.2012 mobiiltelefoni ja rahakoti dokumentidega, mis kuulusid Zhxxx Nixxx. Rahakoti koos dokumentidega viskas ta prügikonteinerisse ja telefoni müüs Vxxx xx Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav M.I pani toime talle inkrimineeritud kuriteod KarS §199 lg.2 p.8, 9 ja §201 lg.2 p.1 järgi. KarS §199 lg.2 p.8, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Süüteokoosseis KarS §199 lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Sissetungimise puhul määratletakse ruumi kui

ehitist või rajatist, mis on ette nähtud inimeste või materiaalsete väärtuste mahutamiseks. Hoone ja ruum on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus valduses. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne. Valdaja tahte vastane on sisenemine siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus. Maakohus leiab, et süüdistatav M.I poolt toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi. KarS §201 lg.2 p.1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise. Süüteokoosseis KarS §201 tahtlusega.

järgi

on

täidetud, kui

isik tegutse

vähemalt kaudse

Maakohus leiab, et süüdistatav M.I poolt toimepandud kuritegu on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §201 lg.2 p.1 järgi. M.I käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed tunnused, tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Subjektiivsest küljest on M.I kuriteod toime pannud otsese tahtlusega. Sellele, et M.I pani varguse episoodid toime planeeritult ja kavatsetult, viitab asjaolu, et need olid toime pandud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ja sarnaselt – garaažiühistutes. Karistus M.I on varem kriminaalkorras karistatud seitse korda, muuhulgas viis korda KarS §199 järgi. Seega on tegemist samaliigiliste kuritegude toimepanemisega.

jätkuva

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui Karistusseadustiku eriosa säte võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 kohtulahend nr.3-1-1-14-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 kohtulahend nr.3-1-1-43-06). M.I puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust. M.I pani suhteliselt lühikese ajaperioodi vältel toime 10 varguse episoodi ja 1 võõra vallasasja enda kasuks pööramise episoodi. Kuriteod on M.I poolt toime pandud katseajal. Arvestades kõike ülaltoodu leiab maakohus, et M.I tuleb tema poolt toimepandud kuritegude eest karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei ole millegagi põhjendatud ja selline karistus ei vasta karistamise eesmärkidele. M.I viibis käesolevas kriminaalasjas juba vahi all, vabaduses ta ei töötanud ja legaalne regulaarne sissetulek tal puudub. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kõik väärtegude eest määratud rahatrahvid tal tasumata. Mõistes M.I-le käesoleval ajal karistuseks rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jäävad saavutamata ka karistuse eesmärgid. Maakohus ei pea võimalikuks M.I ka vabastada karistuse kandmisest tingimisi, piirdudes juba vahi all oldud ajaga ja jättes ülejäänud vangistuse kandmisele tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamise ebaotstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 kohtulahend nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 kohtulahend nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ning seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes M.I poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, raskusest, arvust, ajalisest perioodist ja ka M.I isikust, leiab maakohus, et alused talle vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Arvestades seda, et M.I on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja karistusena kandnud vangistust nii tingimisi kui reaalselt, samuti asjaolu, et käesolevad kuriteod pani ta toime katseajal, on kuritegelik elustiil tal ilmselgelt välja kujunenud. Vangistuse mõistmine tingimisi koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ei ole enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus leiab, et M.I suhtes ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega tuleb talle mõistetud vangistus M.I ära kanda reaalselt. Siiski peab maakohus võimalikuks mõista M.I-le karistused määrades, mis jäävad enamuses alla sanktsioonide keskmise määra. 10 varguseepisoodi eest KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi peab maakohus põhjendatuks mõista M.I-le karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS §201 lg.2 p.1

järgi 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks peab maakohus põhjendatuks M.I-le 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

mõista

KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub M.I-le mõistetud karistus – 1 aasta vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning M.I kuulub ärakandmisele 8 kuud vangistust. M.I oli käesolevas kriminaalasjas vahistatud perioodil 24.10.2012 – 23.04.02013. Eeltoodust tulenevalt ja KarS §68 lg.1 alusel tuleb M.I karistuse hulka arvata 6 eelvangistuses viibitud kuud. Arvestades asjaolu, et kuriteod olid M.I poolt toime pandud katseajal, tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud lõplikule karistusele – 2 kuud vangistust – liita Viru Maakohtu 13.01.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Maakohus ei pea põhjendatuks kohaldada M.I osas taaskord tõkendit – vahistamine – kohtusaalis ning leiab, et M.I karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas on kannatanutele tekitatud kahju järgmiselt: - xxx 1076,80 € - xxx 1728,20 € - Zxxx Nixxx 140 € - M.I Dxxx 320 € - M.I Gxxx 1509 € - Kxxx Pexxx 695 € - Vlxxx Jaxxx 1879 € - Oxxx Poxxe 1770 € - Nxxxa Sxxx 2950 € - Vxxx Kxxxe 1131, 13 € - Alxxx Vixxxe 1150 €. Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas rikkumisega.

on

kannatanutele

kahju

tekitatud

nende

omandi

M.I tunnistas maakohtu istungil täielikult ülalnimetatud kannatanute tsiviilhagisid ja ei vaielnud nende summadele vastu, v.a. Valeri Koroljaki tsiviilhagi. Süüdistatava poolt tsiviilhagide tunnistamist tuleb käsitleda tsiviilhagide õigeksvõtuna, mis annab maakohtule õiguse nimetatud tsiviilhagid rahuldada täies ulatuses (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-79-09). Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korrast, arvestades kriminaalkohtumenetluse erisusi. Kui süüdistatav tsiviilhagi vastu ei vaidle ning tunnistab hagi, on see käsitletav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS §440 lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS §444 lg.4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Kannatanu Valeri Koroljakile tekitati vargusega kahju 2237,13 € (II kd, lk-d 73-77). 26.04.2012 on ta politseist saanud tagasi osa varastatud asju (II kd, lk 79) ja samal kuupäeval esitanud tsiviilhagiavalduse summale 1131,13 €. Seega on kannatanu tsiviilhagi esitamisel arvestanud nende varastatud asjade väärtusega, mis olid talle tagastatud. xxx nimel on tsiviilhagiavalduse esitanud Lxxx xxx (I kd, lk 40). Tegemist oli GÜ juhatuse liikmega (I kd, lk 38), kellel oli sellise hagiavalduse esitamise õigus. Juhul, kui süüdistatava kaitsjal tekkisid kahtlused juhatuse liikme õiguste osas, tuli need esitada ettenähtud vormis ja ettenähtud ajal Viru Ringkonnaprokuratuurile. Ülaltoodu alusel kuuluvad tsiviilhagide summad esitatud kujul väljamõistmisele M.I-lt. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks tunnistatud koni, metalli fragment ja 2 kaablitükki, mis asuvad Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas. Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.4 peab maakohus kohtuotsuse jõustumisel põhjendatuks nende asitõendite hävitamise.

Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama s seadustiku §199 lg.2 ja §201 lg.2 sätestatud kuriteod teise astme süüteod. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel sundraha 480 €.

kuulub

M.I-lt

väljamõistmisele

riigituludesse

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.2 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ekspertiisitasu. Eeltoodu alusel kuulub M.I-lt väljamõistmisele riigituludesse 114 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et nii kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses oli M.I-le määratud kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina. Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulude suuruse osas põhjendatuks ja mõistab vastava summa M.I-lt riigituludesse välja. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Eeltoodu alusel kuulub M.I-lt senti.

hulka

ka

kaitsjale

väljamõistmisele riigituludesse 45

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.