Kohtulahend

II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „B.V, 1-13-3918, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.V-lt Jysk Linnen’n Furniture OÜ kasuks 179,99 eurot, Asitõendid: • •

Voodipesukomplektid (5 tk), mis on tagastatud kannatanule Jysk Linnen Furniture OÜ, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule; CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

1-13-3918

Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 04.07.2013.a.

SÜÜDISTUS

B.V ́i süüdistatakse selles, et tema, olles 29.01.2013.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 06.04.2013.a. kella 12.06 ajal Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 4 asuvast Ülemiste Keskuse kauplusest JYSK, üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 5 tk voodipesukomplekte kogumaksumusega 167.95 eurot. Nimetatud kauba võttis kaupluse müügisaalis, pani endaga kaasasolnud kilekotti ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna B.V oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles 29.01.2013.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 26.04.2013.a. kella 14.30 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 asuvast Kristiine Kaubanduskeskuse kauplusest JYSK, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 4 tk voodipesukomplekte Peoni kogumaksumusega 179.99 eurot. Nimetatud kauba võttis kaupluse müügisaalis, pani endaga kaasasolnud kilekotti ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema 02.05.2013.a. kella 14.50 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 asuvast Kristiine Kaubanduskeskuse kauplusest JYSK, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada 5 tk voodipesukomplekte Button kogumaksumusega 149.95 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse müügisaalis kilekotti ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna B.V oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles 29.01.2013.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 25.05.2013.a. kella 16.10 ajal Tallinnas, aadressil Nõmme tee 23 asuvast kauplusest Maxima, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada 4 tk hambapastat Sensodyne Fluoride maksumusega 4.09 eur/tk, kogumaksumusega 16.36 eurot ning 21 tk hambapastat Sensodyne Dental maksumusega 4.65 eur/tk, kogumaksumusega 97.65 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 114.01 eurot. Nimetatud kauba võttis kaupluse müügisaalis, pani endaga kaasasolnud kotti ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna B.V oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

1-13-3918 Seega B.V , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSPOOLTE SEISUKOHT

Süüdistatav B.V tunnistas end süüdi täielikult, võttis tsiviilhagi õigeks, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Prokurör Katrin Kabel avaldas, et süüdistus on tõendatud. Karistuse mõistmisel palus arvestada asjaolu, et isik jätkab varguste toimepanemist, teades, et tal on menetluses kriminaalasjad, mis näitab, et varguste toimepanemine on tema elustiil, rahaliste vahendite hankimise ainus viis. Seetõttu ei ole katseaja kohaldamine põhjendatud. Prokurör palus karistada B.V esitatud süüdistuses 1 aasta 6-kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, 1 aastani, maha arvata eelvangistus, kokku karistus 11 kuud 26 päeva. Kaitsja Riine Lumiste leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud, tõendid lubatavad ja küllaldased. Kaitsja palus mõista süüdistatavale karistuse tingimisi ja jätta ta vabadusse, et ta saaks jätkata pooleliolevat narkootikumidest võõrutamise programmi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et B.V süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud järgmiste antud kriminaalasjas kogutud tõenditega: Episoodis 06.04.2013 Jysk Linnen Furniture OÜ avaldusega ning õigusvastase teo toimepanemise aktiga milledelt nähtub, et 06.04.2013.a. kella 12.06 ajal Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 4 asuvast Ülemiste Keskuse kauplusest JYSK, üritas meesterahvas varastada 5 tk voodipesukomplekte kogumaksumusega 167.95 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna meesterahvas peeti turvatöötaja poolt kinni (I tlk 2-3). Tunnistaja XXXütluste kohaselt sai ta turvatöötajana Sikupilli Prismas tööl olles info, et Ülemiste Keskusest jooksis maksmata kaubaga välja meesterahvas, kellel oli käes sinine kilekott. Peagi märkaski väljas kirjeldusele vastavat meest ning pidas ta kinni. Mehe kilekotis oli 5 komplekti voodipesu (I tlk 4), mis isiku läbivaatuse protokolli ja asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt olid identsed kauplusest varastatuga ja tagastati kauplusele (I tlk 8; 36-42). B.V tunnistas end voodipesuvarguses süüdi, selgitades, et võttis poest voodipesu, kuna tal raha ei olnud, pani kilekotti ja väljus kauplusest. Trammipeatuse lähedal pidas turvatöötaja töötõendit näidanud mees ta kinni ja kutsus politsei (I tlk 9-13). Episoodis 26.04.2013 Jysk Linnen Furniture OÜ avaldusega ning õigusvastase teo toimepanemise aktiga milledelt nähtub, et 26.04.2013.a. kella 14.30 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 asuvast Kristiine Kaubanduskeskuse kauplusest JYSK, meesterahvas läbis kaupluseväravad 4 tk voodipesukomplektiga Peoni kogumaksumusega 179.99 eurot, nende eest tasumata jättes (II tlk 3; 7). Tunnistaja XXXütlustest nähtub, et olles tööl 26.04.2013 kaupluse Jysk vahetuse vanemana, märkas turvakaamera videosalvestiselt, kuidas üks mees võttis poest 4 tk

1-13-3918 voodipesukomplekti, pani kilekotti ja kell 14:30 suundus nende eest maksmata jättes kauplusest välja (II tlk 5-6). Süüdistatav B.V selgitas varguse kohta, et võttis tõesti poest 4 pakki voodipesu, väljus kauplusest nende eest maksmata ja müüs kusagil ära (II tlk 23-26). Episoodis 02.05.2013 Jysk Linnen Furniture OÜ avaldusega ning õigusvastase teo toimepanemise aktiga milledelt nähtub, et 02.05.2013.a. kella 14.50 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 asuvast Kristiine Kaubanduskeskuse kauplusest JYSK, üritas meesterahvas varastada 5 tk voodipesukomplekte Button kogumaksumusega 149.95 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse müügisaalis kilekotti ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna meesterahvas oli kinni peetud turvatöötaja poolt (II tlk 2; 7). Tunnistaja XXXütlustest nähtub, et olles tööl 02.05.2013 kaupluse Jysk vahetuse vanemana, märkas, voodipesuosakonnas sama meest, keda oli eelnevalt turvakaamera videolindilt jälginud ja kes oli neilt 26.04.2013 voodipesu varastanud. Teavitas turvateenistust ning mees peeti kinni. Tema juurest leiti 5 voodipesukomplekti väärtusega 149.95 eurot ( II tlk 6). Tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt tema turvatöötajana 02.05.2013 Kristiine Keskuses tööl olles sai infot kaupluse Jysk vahetuse vanemalt, et poest väljus mees tasumata kaubaga. Ootas, millal mees möödub turvaväravatest, pidas siis ta kinni, mehel oli käes kilekott, milles oli voodipesu (II tlk 4). Süüdistatav B.V andis omapoolseid ütlusi, et tahtis ka 02.05 2013 varastada voodipesukomplekte, pani kilekotti ja suundus väljapääsu poole, kuid turvatöötaja pidas ta kinni (II tlk 23-26). Episoodis 25.05.2013 Maxima Eesti OÜ avaldusest nähtuvalt 25.05.2013.a. kella 16.10 ajal Tallinnas, aadressil Nõmme tee 23 asuvast kauplusest Maxima, üritati varastada 4 tk hambapastat Sensodyne Fluoride maksumusega 4.09 eur/tk, kogumaksumusega 16.36 eurot ning 21 tk hambapastat Sensodyne Dental maksumusega 4.65 eur/tk, kogumaksumusega 97.65 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 114.01 eurot (II tlk 2). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tema, turvatöötajana tööl olles 25.05.2013, pidas kassade taga kinni noormehe, keda oli äsja turvakaamera vahendusel näinud panemas kilekotti hambapastasid Sensodyne (III tlk 3-4). B.V andis asja kohta omapoolseid ütlusi, selgitades, et võttis Maxima kauplusest tõesti riiulilt hambapastasid, pani kotti ja möödus kassadest. Miks seda tegi, seletada ei oska ( III tlk 11-13). Karistusregistri andmete kohaselt B.V on varem varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud, samuti on käesolevas kriminaalasjas tegemist nelja varguse episoodiga, mis on toime pandud 1 kuu jooksul, seega on tema puhul tegemist isikuga, kelle järjekindel ja sihipärane õigusvastane käitumine ning karistusandmed näitavad, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Seetõttu on süüdistatava käitumine hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. B.V objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtub, et ta tegutseski varastamise eesmärgil, seega on teod toime pandud kavatsetult. B.V on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

1-13-3918 Seega on B.V käitumisele antud õige juriidiline kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

TSIVIILHAGID

Kohtueelses menetluses on kannatanu Jysk Linnen Furniture OY esitanud tsiviilhagi summas 179 eurot ja 96 senti, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata jäänud voodipesukomplekti maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud esemed varastas B.V . Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. B.V on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, 15-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel neljas varavastase kuriteo episoodis, mis on toime pandud vähem kui kolm kuud peale viimast, 29.01.2013

1-13-3918 Harju Maakohtu poolt mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärk saavutatud, st eelmised karistused ei ole avaldanud B.V-le loodetavat mõju ega ole motiveerinud teda elama õiguskuulekalt. B.V ei oma hetkel sissetulekuid millest annab tunnistust ka süüdistatava varavastaste kuritegude toimepanemine eesmärgiga saada varastatu realiseerimisest mingitki tulu. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, lisanduvad ka käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema vastu esitatud kahjunõudeid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava B.V suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Kohus aga leiab, et B.V ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid, tema karistust üldkasuliku tööga asendades, kuna vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist eripreventiivses mõttes (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, B.V on aga eelnevalt korduvalt karistatud reaalse vangistusega, kuid ta on sellest hoolimata ikkagi jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus järeldab sellest, et B.V ei takista uusi kuritegusid toime panemast ka hirm uuesti vanglasse sattuda. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub usk, et B.V suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk ning tõenäosus B.V vabaduses viibides tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks on kohtu

hinnangul kõrge. Nimetatud riski tõstab ka B.V korduv karistatus NPALS § 15 alusel, mis viitab üheselt süüdistatava narkosõltuvusele, mida viimane ka kohtuistungil tunnistas. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et B.V , teades, et tema suhtes oli pooleli 06.04.2012 toime pandud varguseepisoodi kohtulik menetlus, pani uued kuriteod toime 26.04, 02.05 ja 25.05.2012- s.o. kuritegude toimepanemine on jätkunud ka kohtumenetluse ajal. Nimetatud asjaolu kinnitab veelkord kohtu veendumust, et süüdistatav B.V on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale ning antud asjaolusid silmas pidades ei ole kohtu arvates B.V suhtes otstarbekas ega võimalikki kohaldada ei ka KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist taotletava eripreventiivse eesmärgi puudumise tõttu. Kohus leiab, et B.V suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes mõistes temale reaalse vangistuse. B.V süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et neljast vargusest kolm jäid katsestaadiumi, kuriteoga ei ole kannatanutele tekitatud olulist kahju ning ka seda, et varastatu väärtus ei olnud suur, mistõttu ka süüdistatava süüd ei saa pidada kuigi suureks. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, mis ei ole kuigi suur, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest ja ka asjaolust, et süüdistatav tunnistab täielikult enda süüd, seepärast ei pea kohus otstarbekaks prokuröri pakutud karistusmääraks 1 a ja 6 kuulist vangistust, vaid leiab, et toimepandud kuritegude eest on põhjendatud süüdistatava karistamine sanktsioonimäära 1/5 piires. Samuti ei nõustu kohus prokuröri taotlusega vahistada süüdistatav kohtusaalis, et tagada kohtuotsuse täitmine, kuna vabaduses

1-13-3918 viibiva süüdistatava eelnev käitumine nii kriminaalasja eeluurimise kui ka kohtumenetluse ajal, ilmudes menetleja kutsetele õigeaegselt kohale, ei anna alust eeldada, et B.V hakkaks kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest.

Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.