Kohtulahend

Esitatud süüdistus: P.H süüdistatakse selles, et tema, viibides 19.01.2013 kella 17.00 paiku aadressil XXXasuvas korteris viskas toitu kannatanu GU pihta ning lõi teda ühe korra rusikaga vastu nägu, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile 19.01.2013 kannatanul olid järgmised kehavigastused: mõlemal põsesarnal 3 cm läbimõõduga marrastusi. Samuti tema 29.01.2013 kella 18.00 paiku, olles alkoholijoobes 1,05 mg/l ja viibides aadressil XXX korduvalt lõi GU rusikatega vastu pead, käsi, jalgu ja keha ning tõukas teda vastu seina, mille tagajärjel kannatanu lõi end seljaga vastu seina ja kukkus maha ning kukkudes lõi end peaga vastu ust. Kui kannatanu jooksis teise tuppa, P.H jooksis talle järele, haaras teda ja tõukas voodi peale ning võttis teda kaelast kinni ja kägistas, tekitades talle füüsilist valu ja vastavalt 29.01.13 kiirabikaardile pea pindmine vigastus ning vastavalt isiku läbivaatuse protokollile 31.01.2013 kannatanul olid järgmised kehavigastused: parema jala reie piirkonnas hulgalised verevalumid, kriimustused otsmiku piirkonnas, kaelal vasakul pool ja rinnal. Seega P.H pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, löömisele, ja valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 121 järgi vangistusega 6 (kuus) kuud. Kars § 68 lg1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg, s.o. 29-31.01.13, s.o. 3 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) – aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.H ́t käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada P.H ́t käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult.

Prokuröri abi ning kaitsja jäid kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et P.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb P.H ́le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. P.H pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. P.H-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 108 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks P.H-lt välja mõista kaitsjatasu 108 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 0,45 eurot KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. Kohtuistungil esitas süüdistatava kaitsja taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmises põhjendusega, et süüdistatav on töövõimetuspensionär, tema igakuise sissetuleku suurus on 209,00 eurot; süüdistataval on 2 alaealist last. Prokurör toetas kaitsja taotlust. KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda, samuti võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Süüdistatav on töövõimetuspensionär, tema töövõime kaotus on 80%. Seega on süüdistataval objektiivne takistus valimaks omale sobivat tööd. Kohus leiab, et menetluskulud, so kaitsjatasu ja koopiakulu tuleb jätta riigi kanda. Sundraha tuleb P.H-lt välja mõista, samas on põhjendatud, et P.H tasub sundraha ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud 2 CD plaati salvestistega. Kohtu hinnangul võib 2 CD plaati otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.