Kohtulahend

2(5)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule on esitatud kriminaalasja toimik ning prokuratuuris sõlmitud kokkulepe. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määravat alust KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Vastavalt KrMS § 2564 lg.1, lg.2 tegi kohus määruse süüdistatava Jaanus Vutti kohtu alla andmiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse reeglite järgi. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, Jaanus Vuttile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 1,17 mg/l alkoholi), juhtis 01.06.2013.a. kella 18.10 ajal Jõgevamaal Põltsamaa linnas Pargi tänava ja Vahe tänava ristmikul mootorsõidukit Audi A4 reg. nr. 108 TFT. Sellise teoga pani süüdistatav toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, süüdistatav ning tema kaitsja on sõlminud alljärgneva kokkuleppe, mille kinnitamist nad kohtult paluvad:

3(5)

Kohtuistung. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Prokurör selgitas kuriteo asjaolusid, andis hinnangu süüdistatava käitumisele eelmise karistuse mõistmise järgselt: arvestatud on isikuga, kellele on ilmselt vajalik tugi alkoholist hoidumiseks. Samas ei ole alkoholitarvitamine siiski nii kontrolli alt väljas, et peaks sellise lisakohustuse panema- alkoholitarvitamisest hoidumiseks. Lisakaristuse puhul on arvestatud, et vajalik oleks isik suunata korduseksamile, see distsiplineeriks. Prokurör palus kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav kinnitas, et ta saab aru talle esitatud süüdistusest, tunnistab end süüdi ning on nõus kokkuleppega. Ta tahtis sõita Loksalt koju Valgamaale, päeval tarvitas lahjat alkoholi ja viina peale. Üldkasulik töö on tehtud, ta arvab, et see karistus mõjutab teda küll ja vangistust ei ole vaja. Kaitsja esitab taotlused kinnitada kokkulepe, mis on seaduslik ja süüdistatava vaba tahe, ning määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul. Põhjalikult arutati kõiki variante, isikul oli siiras kahetsus ja see annab alust arvata, et veelkordsest katseajast ja tingimuslikult vangistusest on kasu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud. Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, Jaanus Vutt tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsus. Asjas ei ole vaidlust teo kvalifikatsiooni ega faktiliste asjaolude üle. Neid kinnitavad toimikus olevad tõendid. Jaanus Vutt tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus nõustub, et kui on veel mingeid variante isiku mõjutamiseks ilma temalt vabadust reaalselt võtmata, siis tuleks seda kasutada. Janus Vuttile tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena, mis hoiab teda liiklusest eemal ja distsiplineerib ka uue liikluseksami tegemise näol. On põhjendatud mõista karistuseks vangistus, kohaldada seda tingimuslikult ja lisakaristus määrata pikemaks ajaks kui eelmise samalaadse rikkumise puhul.

Menetluskulud. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista Jaanus Vuttilt. Kaitsja on taotlenud tasu määramist kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 21,60 eurot, mis vastab kehtestatud määrale ja tuleb määrata. Tl.37 ja 28 leidub määrus kaitsjale tasu määramise kohta kohtueelses menetluses summas 157,20 eurot ja tl.34 summas 21,60 eurot, kohtumenetluses on õigusabi tasu ja kulu 21,60 eurot ja kogu õigusabi tasu ja kulu tuleb süüdistatavalt välja mõista summas 200,40 eurot. Menetluskuluks on sundraha (KrMS § 179 lg 1 p 1), mille vähendamise kuni poole võrra näeb ette KrMS § 2565 lg.2. Kohus vähendab sundraha (algselt 480 eurot) 260 euroni. Kokku menetluskulud 460,40 eurot.

4(5)

Kohus leiab, et põhjendatud on kaitsja taotluse alusel ja tagamaks menetluskulude tegeliku hüvitamise võimalus (kaitsja taotlus võimaldada süüdimõistetul menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul) määrata menetluskulude tasumine võrdsete osamaksetena 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Ülle Raag

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.