Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-13-5253

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel 06.juunil 2013.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Andres Veski osavõtul osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav F.L, IK XXX, elukoht: XXX, kriminaalkorras varem karistatud 1 korral, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus F.L-i süüdistatakse selles, et tema 05.juunil 2013.a kella 23:20 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartumaal Elva linnas Puiestee tänaval motorollerit Peugeot Speedfight 1 registreerimismärgiga XXX, sest alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,89 milligrammi ühe liitri kohta. F.L rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega F.L pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 05.-06.juuni 2013.a, s.o 2 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus F.L suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.L ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. F.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. F.L-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. F.L on 90% ulatuses tunnistatud töövõimatuks. Tema ainus sissetulek on 185 euro suurune pension. Ta elab koos elukaaslasega, kes töötab ja nende peres kasvab elukaaslase alaealine laps. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks F.L-ile üle jõu ja paneks tema perekonna raskesse majanduslokku olukorda. Samuti arvestades süüdistatava taotlust ja menetluskulude suurust on põhjendatud määrata talle menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg võimalusega tasuda need osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus