Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-13699
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Evelin Laansalu
Kriminaalasi
Süüdimõistetu V.H vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
V.H (IK: XXX, viibimiskoht: Tartu Vangla)
Kaitsja
Advokaat Anne Vissak
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu V.H temale Tartu Maakohtu 18. juuni 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista V.H-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kuuskümmend neli (64) eurot 80 senti. Määrata, et V.H on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kuue (6) kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule
kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 18. juuni 2012. a otsusega tunnistati V.H süüdi KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele V.H-le Tartu Maakohtu 28. juuni 2011. a otsusega mõistetud karistus osaliselt ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust, millest arvati maha Tartu Maakohtu 28. juuni 2011. a otsuse järgi ärakantud karistuse osa ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust alates 18. juunist 2012. a. Kohtuotsus jõustus 04. juulil 2012. a. V.H karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 14. veebruaril 2014. a. V.H on varem kriminaalkorras karistatud:
Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Elama asuks V.H XXXX ema juurde, kes ka tema üle valvaks – see oleks tugev garantii. Kallastele uue sadam avamisel saaks V.H seal puidupingitöölisena tööd. Uute kuritegude toimepanemise eelduslikud protsendid ei oel arusaadavad ning need tuleks jätta tähelepanuta. Prokurör Liane Peets, kohtule esitatud kirjalikus seisukohas V.H katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige tema korduvat karistatust ja varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist. Samuti tema sidemeid kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on V.H kandnud ära enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.H puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ning lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalabiprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, omandanud puidupingitöölise eriala ning käinud psühholoogi/psühhiaatri vastuvõttudel. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral ning reaalset vangistust kannab ta juba neljandat korda. Samuti on temale mõistetud vangistust varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud ega ole suutnud kinni pidada ka katseajaga kaasnevatest nõuetest. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Käesolevalt kannab ta karistust, mis on moodustatud talle varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse liitmise teel, kusjuures varasema otsusega mõistetud karistuse kandmisele asumisest kõrvalehoidumise tõttu oli ta ka tagaotsitavaks kuulutatud. Süüdimõistetul puudus püsiv elukoht ning ta elas erinevate, sealhulgas kriminaalse taustaga, tuttavate juures. Kuigi praeguse ennetähtaegse vabastamise puhul soovib süüdimõistetu asuda elama oma ema ja venna juurde, siis nähtub materjalidest, et varasemalt ei ole ta väga palju emaga koos elanud ning emal on kahtlusi, et ta sinna elama ka jääks. Arvestades eeltoodut, eelkõige asjaolu, et varasemalt ei ole süüdimõistetu kriminaalhoolduse nõuete täitmisega hakkama saanud, on karistuse kandmisest kõrvale hoidnud ja vahetanud seetõttu pidevalt ka oma elukohta, siis leiab kohus, on alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks seekord temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid igati järgida ega hakkaks taaskord karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud peamiselt toime varavastaseid kuritegusid, aga ka vägivallaga seotud kuritegusid. Tema õigusvastase käitumise peamisteks riskiteguriteks tuleb pidada suhtlemist kriminaalse tutvusringkonnaga, alkoholi tarvitamist ning soovi teenida
majanduslikku kasu ebaseaduslikul teel. Materjalidest nähtuvalt iseloomustab süüdimõistetut ka kalduvus impulsiivsusele ning alkoholi tarvitanuna võib ta muutuda vägivaldseks. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu motiveeritud alkoholi tarvitamisest vabanemisel loobuma, on vangistuses läbinud sõltuvuskäitumisega ja toimetulekuoskuste arendamisega seonduvad sotsiaalabiprogrammid, siis ei ole kohtul siiski tekkinud veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid praeguseks piisavalt maandatud ning tema ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega põhjendatud. Kuigi süüdimõistetu kuritegelik käitumine on varasemalt olnud suuresti mõjutatud kriminaalse tutvusringkonnaga läbimisest ja seega on vastava suhtluse jätkumine oluliseks ohuteguriks, siis nähtub materjalidest, et süüdimõistetu ise nimetatud ohutegurit ilmselt adekvaatselt ei mõista, kuna ei ole välistanud varasema suhtluse jätkumist. Samuti on materjalide põhjal alust kahelda, kas süüdimõistetu ikka mõistab täielikult alkoholi rolli oma väärkäitumises ning on motiveeritud sellest vabanemisel loobuma. Lisaks leiab kohus, et ei saa välistada majanduslikust olukorras tuleneva riskiteguri püsimist. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu vabanemisel olemas kindel töökoht ja ka väidetav tööandja on kriminaalhooldajale selle olemasolu kinnitanud, siis annavad kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvad vastava ettevõttega ja süüdimõistetu varasema töövõimalusega seonduvad asjaolud siiski aluse kahelda, kas nimetatud töövõimalus ka tegelikult püsivalt olemas on või on tegemist üksnes nö formaalse ajutise tööleasumisega. Arvestades seda, et varsemalt on süüdimõistetu pannud toime mitmeid varavastaseid kuritegusid ning tema suhtes on täitmisel ka suhteliselt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, mis võivad toimetulekut isegi tööleasumisel teatud olukorras raskendada, leiab kohus, et vastavat riskitegurit tuleb jätkuvalt arvestada. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et V.H katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et V.H puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.