Kohtulahend

Tõkend

poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 9 kuud ja 10 päeva vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel kuulus kandmisele 1 aasta 8 kuud ja 25 päeva vangistust, karistuse algus 08.03.2011; 10) 02.03.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 3 kuud ja 10 päeva vangistust algusega 28.02.2013 Tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

Toomas Pilt

Süüdistatav

M.S, elukoht: XXX; isikukood : XXX; kodakondsus : EV kodanik; haridus : keskeri; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta (pensionär) ; varem karistatud 4 korda , viimati 01.11.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 3 kuud ja 10 päeva vangistust, KarS § 69 alusel asendatud 200 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 10 kuud, 09.05.2013 seisuga tehtud 122 tundi

Tõkend

Elukohast lahkumise keeld alates 11.03.2013

Kaitsja

Liis Toomsalu

Kohus juhindus KrMS § 238 lg 1 p 4; lg 2; § 269 lg 2 p 2 § 311; § 312; § 313

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada U.B KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista U.B-le 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista U.B-le liitkaristus, suurendades Harju Maakohtu 02.03.2013.a. kohtuotsusega mõistetud raskemat karistust 3 kuud ja 10 päeva vangistust, mõistetud 3 kuu ja 10 päevase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 6 kuud ja 20 päeva vangistust . Karistusaja alguseks lugeda 28.02.2013 Süüdi tunnistada M.S KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.S-ile 1 kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista M.S-ile suurendades mõistetavat karistust Harju Maakohtu 01.11.2012 kohtuotsusega mõistetud 3 kuu ja 10 päevase vangistuse ärakandmata osa – 25 päeva vangistust , võrra liitkaristuseks 2 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista U.B-lt KrMS § 175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 129.60 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul , s.o 10.80 eurot kuus Kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „U.B , 1-13-4343, menetluskulu“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha

tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Välja mõista M.S-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 108.00 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot, kokku 588.00 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul , s.o. 49 eurot kuus . Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „M.S , 1-13-4343, menetluskulu“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa : U.B on kohtu alla antud ja talle on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatilisi vargusi, uuesti 02.02.2013 ajavahemikul kella 13.00-st kuni kella 13.30-ni viibides korteris aadressil Tallinn, XXXhõivas võõra vallasvara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt, MT`le kuuluva mobiiltelefoni HTC Wildfire imei 357032044607275 maksumusega 279 eurot. Seega U.B pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallaasja äravõtmisele, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varguseid, s.o. KarS § 199 lg. 2 p.9 järgi kvalifitseeritava kuriteo M.S on kohtu alla antud ja talle on esitatud esitatud süüdistus selles, et 02.02.2013 realiseeris kuritegelikul teel saadud vara, nimelt teades, et MT kuuluv mobiiltelefon HTC Wildfire, imei kood 357032044607275 maksumusega 279 eurot saadi kuriteo toimepanemisel, viis mobiiltelefoni HTC Wildfire AcraMagica OÜ pandimajja aadressil Tallinn, Kopli 4 ning sai selle eest 30 eurot. Seega M.S pani toime kuriteo, mis oli suunatud kuriteo tulemusena saadud vara omastamisele, turustamisele s.o KarS § 202 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavad U.B ja M.S on taotlenud lühimenetluse kohaldamist. U.B tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses tehtut , enda küsitlemist kohtuistungil ei taotlenud. Vastates kaitsja küsimustele selgitas, et vanglas olles

on hakanud käima anonüümsete narkomaanide grupis ja soovib peale vabanemist seda programmi jätkata, tal on võimalus asuda tööle autopesulasse , mis kuulub ta klassivennale ja kes on lubanud ta tööle võtta. M.S tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses tehtut, enda küsitlemist kohtuistungil ei taotlenud. Vastates kaitsja küsimustele selgitas, et tal on 100% töövõimetus, saab pensioni 270 eurot, kuid rahalist karistust suudaks ositi kanda. Kohus, ära kuulanud süüdistatavate U.B ja M.S-i selgitused, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning U.B ja M.S-i süü neile esitatud süüdistustes on tõendamist leidnud : kannatanu MT ülekuulamise protokollist (t.l. 2-5) nähtub, et 01.02.2013.a. kella 22 ja 23 vahel tuli temaga koos elava venna AK juurde nende korterisse XXX umbes 25 aastane, 180 cm pikk, kõhn, heledate juustega noormees . Tema läks oma tuppa magama. 02.02.2013 hommikul ärgates sai aru, et õhtul tulnud noormees ööbis nende korteris, tema tütar JT ütles, et noormehe nimi on Martin, ta on narkomaan ja vangis oleva vennapoja MK tuttav. Kella 13 ajal kodust lahkudes jättis ta oma mobiiltelefoni HTC Wildfire, imei kood 357032044607275, milles oli Tele2 SIM kaart numbriga XXX, esikusse laadima. Kella 13.30 ajal koju tagasi tulles leidis, et telefon on kadunud, ka noormees oli korterist lahkunud. Telefoni maksumus 279 eurot; tunnistaja OD ülekuulamise protokollist ( t.l. 9-14) nähtub , et 02.02.2013 tõi M.S Kopli t 4 asuvasse firma AcraMagica OÜ pandimajja panti telefoni HTC PC 49100, mille kohta koostati leping nr XXX. Annab vabatahtlikult mobiiltelefoni ja koopia lepingust politseile; lepingu nr XXX koopiast (t.l. 15) nähtub, et 02.02.2013 on M.S (ik.XXX) andnud lühiajalise laenu summas 30 eurot eest panti mobiiltelefoni HTC PC 49100; asitõendi vaatlusprotokollist (t.l. 16-18) mobiiltelefoni HTC PC 49100 , imei kood 357032044607275 vaatlus. Mobiiltelefon tagastatud kannatanu MT ; M.S kahtlustatavana ülekuulamisel ( t.l. 32-36) andis ütluseid selle kohta, et 02.02.2013 oli Balti jaama kandis , tema juurde tuli Lasnamäe rajoonis varem kohatud noormees, kelle kohta teadis, et ta on narkomaan, kellel on Lasnamäel probleemid ja kellel ei ole elukohta ning küsis, kas tal on dokumendid , et mobiiltelefoni pandimajja viia. Tema sai aru, et sellel inimesel ei saa sellist telefoni olla, kuid ei arvanud, et see on varastatud, noormees ütles, et leidis selle bussipeatusest. Läksid lähedale pandimajja, ta andis oma pensionitunnistuse, kuid vastuvõtjaga leppis see noormees ise kokku, tema kirjutas ainult lepingule alla. Telefoni eest sai noormees 30 eurot, andis 5 eurot talle nagu oli lubanud ja ka lepingu, et kui tahab saab telefoni välja osta. Rohkem ei ole ta seda noormeest näinud ; U.B kahtlustatavana ülekuulamisel ( t.l. 49-53) andis ütluseid selle kohta, et 02.02.2013 läks oma tuttava Aivari juurde Vikerlase 19-285, kui lahkuma hakkas nägi esikus musta värvi mobiiltelefoni HTC, otsustas telefoni varastada. Läks selle telefoniga kohe Kopli piirkonda, turu juures kohtas narkomaani, küsis kas tal on pantimiseks dokumenti, läksid pandimajja ja pantisid mobiiltelefoni narkomaani nimele, andis selle eest narkomaanile 10 eurot, rohkem ei ole seda narkomaani näinud. Ta ei seletanud narkomaanile, kust telefon pärit on, kuna narkomaani huvitas ainult raha saamine, tema aga tahtis, et telefon saaks müüdud mitte tema enda nimele. Kõigile oli arusaadav, kust telefon pärit on. Kahetseb tehtut.; 29.04.2011 kohtuotsusest (t.l. 73-92) nähtub, et U.B on süüdi tunnistatud ajavahemikul 07.09.2010 kuni 08.03.2011 toimepandud 16 varavastase kuriteo episoodis ja karistatud KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 9 kuu ja 10 päevase vangistusega. Kohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et U.B ja M.S-i süü neile esitatud süüdistustes on tõendamist leidnud ning nende poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.

Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.B karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. U.B on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. U.B-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja arvestades samuti võimalust mõjutada U.B edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus , et U.B ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, eelkõige, kuna tal puudub sissetulek ning elatusvahendeid hangib ta endale kuritegusid toime pannes. Karistusseadustiku eriosa näeb KarS § 199 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Nähtuvalt karistusregistri väljavõttest on U.B varem korduvalt vangistusliku karistusega karistatud, kuid võimaliku uue karistuse hirmus ei ole asunud elama seaduskuulekat elu. Seetõttu ei ole U.B-le võimalik mõista muud kui vangistuslikku karistust, sest kohtu hinnangul ei oleks rahalise karistuse mõistmine kooskõlas kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei oleks võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kohtu hinnangul puuduvad U.B puhul märkimisväärsed erisused, et kohus võiks kaaluda tema suhtes karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist või mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuigi U.B avaldas kahetsust tehtu üle , ei ole avaldatud kahetsus piisav , et jätta karistus tingimuslikult täitmisele pööramata ning kohtu hinnangul ei ole avaldatud kahetsus puhtsüdamlik, kuna kahetsust on U.B avaldanud ka varasemalt . Karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga puuduvad U.B puhul materiaalsed eeldused, kuna U.B puhul on tegemist narkosõltlasega. Kuna U.B pani antud kuriteo toime enne tema suhtes 02.03.2013.a. tehtud süüdimõistvat kohtuotsust, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 järgi Harju Maakohtu 02.03.2013.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja taotlus lugeda U.B-le mõistetav karistus kaetuks talle 02.03.2013.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega, kuna kohtu arvates tingib U.B poolt toimepandu eraldi hukkamõistu täiendavalt kantava karistuse näol, kuna antud juhul oli toimepandud vargus oma sisult eriti küüniline, kuna U.B tõstis käe selle perekonna vastu, kes võimaldasid tal oma kodus ööbida ja varastas enne ööbimiskohast lahkumist selle perekonna liikmele kuuluvat vara. M.S-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad . M.S on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud , milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, on töövõimetus pensionär. M.S-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja arvestades samuti võimalust mõjutada M.S-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Kuigi M.S-i näol on tegemist 100% töövõimetu isikuga, kes saab riigi poolt makstavat kindlas suuruses töövõimetus pensioni , ei täidaks mõistetav rahaline karistus karistuse eesmärke ning oleks vastuolus kohtupraktikaga. Karistusseadustiku eriosa näeb KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on M.S-ile kohus andnud korduvalt võimaluse teha vajalikud järeldused talle mõistetud karistustest ja jätnud mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata ning asendanud mõistetud vangistused üldkasuliku tööga, kuid M.S ei ole vajalikke järeldusi teinud ega ole asunud elama seaduskuulekat elu ning jätkanud kuritegude toimepanemist juba mõned kuud peale talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Seetõttu leiab kohus, et M.S-ile tuleb karistuseks mõista vangistus. Küll aga võib, arvestades M.S-i avaldatud kahetsust ning kahju puudumist, jääda mõistetav karistus ettenähtud tähtajalise vangistuse minimaalmäära lähedale. Ja kuigi M.S avaldas

kahetsust toimepandu üle , ei ole see kohtu arvates piisav ega ole M.S-i puhul tuvastatud ka märkimisväärseid erisusi, et mõistetava karistuse võiks jätta tingimuslikult täitmisele pööramata. U.B-lt kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel väljamõistmisele kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest , kohtu arvates ei ole põhjendatud U.B-lt sundraha väljamõistmine, kuna tegemist on enne 02.03.2013 tehtud süüdimõistvat kohtuotsust toime pandud kuriteoga ning 02.03.2013 kohtuotsusega on U.B-lt sundraha välja mõistetud. Arvestades U.B majanduslikku seisu ja resotsialiseerumise väljavaateid , leiab kohus, et välja mõistetud menetluskulud võib jätta kandmisele ositi 12 kuu jooksul. M.S-ilt kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel väljamõistmisele kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest ja sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära. Arvestades, et M.S-i puhul on tegemist töövõimetus pensionäriga, võib kohtu arvates jätta menetluskulud kandmisele ositi 12 kuu jooksul.

Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.