1-05-1147/30 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.04.02.2004.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KarS § 25 lg 1 - § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 4 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Ilmar Kalaist vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes kindel elukoht puudub, võimalus XXX. Kindel töökoht puudub. Osales sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“, kuid loobus sellest, kuna ei pidanud seda enda jaoks vajalikuks. Vabaduses kuritarvitas alkoholi. Kinnipeetav ei tunnista alkoholiprobleemi. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Korduvalt karistatud vägistamise eest. Käesoleva kuriteo puhul tunnistab oma süüd osaliselt, kuid süüdistab pikas karistuses kannatanut. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ligi ca 260 eurot, kuid vabanemisfondis on üle 860 euro. Kinnipeetav on tunnistatud avalikkusele kõrgohtlikuks ning lastele üliohtlikuks. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 31% ning seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41-62%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta Ilmar Kalaise ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub Ilmar Kalaisel vabaduses kindel elukoht. Vabanemise korral võimalus XXX. Kindel töökoht samuti puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus (sh 3 vägistamist), elukoha ja toetava lähivõrgustiku puudumine, alkoholi liigtarvitamine, enda süü mittetunnistamine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu poolt määratud tähtajaks ning alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud. Ilmar Kalais seletas kohtuistungil, et ta ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Tal pole elukohta, töö ikka leiab. Vanglas töötab. Sotsiaalprogrammidega on nii ja naa. Vastab küsimustele. Midagi õppida ei ole nendest. Tunnistab, et alkohol oli tema tegude põhjuseks. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Ilmar Kalaisi tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: · varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on kandnud ka vabadusekaotuslikku karistust, kuid see ei ole tema suhtes positiivset tulemust andnud, on jätkanud vabaduses kuritegude toimepanemist; · käesoleval ajal kannab karistust alaealise suhtes toimepandud esimese astme seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemise eest ajal, mil ta oli vangistusest tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, millest järeldub, et käitumiskontrollil pole talle sellist mõju, et ta hoiduks kuritegude toimepanemisest; · vabaduses puudub kindel elukoht, mis teeb võimatuks käitumiskontrolli teostamise, kuna käitumiskontroll seotud kindla elukoha nõudega; · sõltuvusprobleemid, mis võivad hakata mõjutama käitumist vabaduses, kuna kuritegusid pannud toime alkoholijoobes; · vabaduses puudub garanteeritud töökoht ja sissetulek ning samuti toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol, mistõttu oht uue kuriteo toimepanemiseks kõrge; · vangla riskihindamise põhjal hinnatud ta kõrgohtlikuks avalikkuse suhtes ja üliohtlikuks laste suhtes; · pole osalenud uue kuriteo riskide maandamiseks sotsiaalprogrammides, kuna peab seda mõttetuks; · puuduvad realistlikud eesmärgid ja tulevikuplaanid, on ükskõikne enda tuleviku suhtes ning puudub sisemine motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest; · kuritegude toimepanemise asjaolusid ja ärakandmata karistusaja pikkust arvestades on ilmne, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine riivaks liigselt ühiskonna õiglustunnet. Positiivne on vanglas töötamine, kuid negatiivsed asjaolud prevaleerivad ja teevad võimatuks tingimisi enne tähtaega vabastamise.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Ilmar Kalaisi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid puudub materiaalne alus. Ka kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu isik ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et esimese astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud KarS § 76 lg 2 p 2 ettenähtud 2/3 karistusajast ja eelmisest sama küsimuse läbivaatamisest on möödunud Vangistusseaduse § 76 lg 3 ettenähtud 1-aastane tähtaeg Materiaalsete alustena puuduvad kindel elukoht ja töökoht. Kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll ei ole kindla elukohata võimalik. Töö puudumise tõttu ei ole vabaduses elatusallikat. Ilmar Kalaisi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks ka kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu isik. Ilmar Kalais kannab karistusena vangistust esimese astme kuriteo eest. KarS § 141 koosseisuga kaitstav õigushüve on inimese seksuaalne enesemääratlemisõigus. Oluline on kuriteo toimepanek lapse vastu. Ilmar Kalaisi ärakuulamise järel jõudis täitmiskohtunik prokuröriga samale järeldusele, et Ilmar Kalais ei ole täielikult aru saanud oma kuriteo tagajärgedest ega seda enesele täiel määral teadvustanud. Tal on sõltuvusprobleemid, kohtus tunnistas neid ja näeb alkoholi oma negatiivsete eluviiside põhjusena. Vabaduses võib kinnipeetav kiiresti tagasi pöörduda alkoholiga seotud eluviiside juurde ja see asjaolu suurendab uue samasuguse kuriteo risti. Kuriteo asjaolusid ja arvestades Ilmar Kalaisi isikut, ei ole teda võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.