Kohtulahend

suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Nikolaj Ardinskas temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Nikolaj Ardinskast süüdistatakse selles, et tema, omamata selleks relvaseaduses § 32 ettenähtud relvasoetamisluba või § 34 ettenähtud relvaluba, valdas, kandis endaga kaasas ja kasutas, s.o. käitles ebaseaduslikult alates selle leidmisest 06.05.2012 Tallinnas Liiva kalmistul kuni äravõtmiseni 06.05.2012 kella 17.00 paiku Tallinnas Valdeku 89 maja juures, laskekõlblikku ja tulirelvade hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist püstolit Radom Vis mudel 35 nr R2240. 06.05.2012 kella 17.00 paiku vinnastas Nikolaj Ardinskas Tallinnas Valdeku 89 maja juures, s.o avalikus kohas, püstoli Radom Vis mudel 35 nr R2240 ning sihtis sellega mööduvaid kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuid, kes jooksid laiali, seejärel liikus edasi ja sihtis tänaval viibinud kohtueelse menetlusega tuvastamata poisse, kes samuti jooksid ära. Seejärel väänas tänaval viibinud K. K N. Ardinskasel püstoli käest ära ning andis selle üle kohale saabunud politseiametnikele. Seega, Nikolaj Ardinskas, vallates, kaasas kandes ja kasutades, s.o. käideldes tulirelva, omamata selleks luba, pani toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, ähvardades relvaga avalikus kohas viibivaid isikuid, pani toime avaliku korra raske rikkumise relvaga ähvardades, s.o. KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal, süüdistatav Nikolaj Ardinskas ja tema kaitsja Liis Toomsalu sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Nikolaj Ardinskas ́e karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 263 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Nikolaj Ardinskas`e karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 06.05.-07.05.2012., s.o. 2 päeva karistusaja hulka mõistes Nikolaj Ardinskas ́ele lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Nikolaj Ardinskas ́ele mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 8 kuud ja 28 päeva tema suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Nikolaj Ardinskas temale määratud 18 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5; 6 kohaselt kohustada Nikolaj Ardinskas järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas,

• • • • •

ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 126 lg 3 p 1; 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 263 p 3; 418 lg 1; 68 lg 1; 74 lg 1, 3; 75 lg 1; 84 lg 4; 421 asub kohus seisukohale, et Nikolaj Ardinskas kuulub temale KarS § 263 p 3 ja § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu, ekspertiisikulu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Nikolaj Ardinskas on täisealine ja töövõimeline isik, kellel hetkel puudub sissetulek ning ta on seoses traumaga ajutiselt töövõimetu. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava jaoks on kriminaalmenetluse kulud kogumis summas üle 1000 euro süüdistatava jaoks üle jõu käivad ka juhul, kui anda süüdistatavale võimalus hüvitada menetluskulud aasta jooksul. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista vaid tegelikkuses kriminaalmenetluses kantud kulud, st määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ning süüteokoosseisu tuvastamiseks läbi viidud ekspertiisi kulu. Arvestades aga süüdistataval ajutiselt sissetuleku puudumist, peab kohus võimalikuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitamiseks anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 7, 12 alusel võimalus hüvitada menetluskulud osadena maksimaalse tähtaja jooksul. Mis puudutab süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha, siis ei ole tegemist otsese kantud kuluga ning kohus peab süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid ja sissetuleku puudumist arvestades võimalikuks jätta see menetluskulu süüdistatavalt välja mõistmata.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.