Kohtulahend

Määrata S.G karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.G suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Harju Maakohtu 07.09.2011.a kohtuotsusega mõisteti S.G KarS § 199 lg 2 p 4, 7 § 25 lg 2 järgi 08.05.2011 kell 22.59 episoodis õigeks. Tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – § 25 lg 2 järgi (01.07.2010 episood) ja mõisteti karistuseks vangistus kolm kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 24.11.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 4 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga ja mis on kantud. S.G tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2p 4 järgi (03.02.2011 episood) ja mõisteti karistuseks vangistus kuus kuud. Samuti tunnistati S.G süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus kolm aastat kolm kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks kaks aastat 2 kuud vangistust. Kinnipidamisasutusest S.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral. Vangistuse jooksul on läbinud eesti keele A1 taseme kursuse. Peale vabanemist soovib elama asuda 3-toalisesse üürikorterisse aadressil xxx oma ema, xx xxx juurde. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. Õpi- ja käitumisprobleemide tõttu jäi põhiharidus omandamata. Kinnipeetav ei ole huvitatud põhihariduse omandamisest. Karistuse kandmise ajal omandas lukksepa eriala. Varasemalt ei ole ametlikult töötanud. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on täitevõlgnevusi summas 3915,74 eurot. Vabanemisfondis on 0 eurot.Kinnipeetava sõnul ei ole tal alkoholiga probleeme esinenud, kuid samas on teda ühel korral väärteo korras karistatud alkoholiseaduse alusel. Meditsiiniosakonna andmetel on isik xxx, ise probleemi ei tunnista. NPAS alusel on isikut karistatud 6 korda, viimati 12.04.2010. Isik põeb narkomaanile omast kroonilist haigust. Diagnoositud ka xxx. Tema mõtlemine ja käitumine on hetkeimpulsist lähtuvad ja sotsiaalseid norme mittearvestavad. Korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda, arvestamata tagajärgedele. Pikaajaline kriminaalne keskkond on kujundanud tema eluhoiakut, üldist mõttelaadi ja suhtlusringkonda, mistõttu on tema sotsiaalsed oskused sellekohaste kõrvalmõjudega. Arvestades kinnipeetava varasemat retsidiivset käitumist, siis Tallinna Vangla toetab kinnipeetav S.G karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist elama asuda oma ema xx xx juurde aadressil xxx. Alates 2012 detsembrist elavad antud aadressil kinnipeetava ema ja kaks kooliealist õelast. Korter on üürikorter ja ema sõnul on üürileandja nõus Aleksandri elama asumisega antud pinnale. Kinnipeetava ema on xxx, kuid teeb lisaks juhutöid. Kinnipeetaval on algharidus (7 klassi). Vabanemisjärgselt puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetavat on karistatud ühel korral väärteokorras AS § 70 alusel, viiel korral NPAS § 15 ́1 ja ühel korral NPALS § 15 ́1 alusel. Kinnipeetaval olid sõltuvusprobleemid, tarvitas narkootikume. 2(4)

Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud korduvalt kinnipidamisasutuses. Vanglakaristust kannab varguse ja röövimise eest. S.G nõus talle vangistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Prokurör leiab, et käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. karS õ 87-1 lg 1 toodud tingimused on täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamused, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 3 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega tahtliku kuriteo eest karistatud üle kaheaastase vangistusega, ning varasemalt oli ta karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Seega S.G on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 87-1 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused. Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki S.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht ema xx xx juures 3-toalises üürikorteris aadressil xxx. Käesoleval ajal elavad antud aadressil kinnipeetava ema ja kaks kooliealist last, kes on vanaema hooldada. Vabanedes ei ole S.G kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas eriala ja töökogemuse puudumine raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema on xx, lisaks teeb juhutöid on ta nõus S.G vabanedes materiaalselt ja moraalselt toetama. S.G on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalses vangistuses viibib kaheksandat korda. Enamus S.G poolt toimepandud kuriteod on varavastased (muuhulgas viimane kuritegu röövimine), kuid on ka toime pannud dokumendi riisumise ja kehalise väärkohtlemise. Käesoleval ajal kanna karistust varavastase süüteo eest. Harju Maakohtu 07.09.2011 otsuse kohaselt oli tegemist 2 episoodi vargustega, 1 episoodi röövimisega ja 1 episoodi varguse katsega. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, jätkuvalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid. Vägivaldsuse raskusaste ei ole muutunud. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, teisel katseajal olles vabastatud tingimisi ennetähtaega (1998.a.) pani toime uue varavastase kuriteo. Vangistuse jooksul kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

3(4)

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-13) on näha, et S.G on väärteokorras 22-l korral karistatud, nendest 1 korral Alkoholiseaduse alusel, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 6 korral NPAS alusel (viimati 12.04.2010). Kohus leiab, et eeltoodu alusel on põhjendatud kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Karistusjärgne käitumiskontroll võimaldab kinnipeetavale abi ja tuge resotsialiseerumisel vabaduses. Isik vajab abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude sooritamise vältimiseks. Kohus usub, et süüdimõistetu on teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus arvestab ka sellega, et S.G-le käitumiskontrolli kohaldamine annaks võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Käitumiskontrolli ajal on võimalik hinnata S.G püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust.

eelkõige

KarS § 75 lg 1

sätestatud

Kohus peab antud juhul vajalikuks määrata kinnipeetavale lisaks KarS § 75 lg 1 p 1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele ka KarS § 75 lg.2 p.2, 4, 5 sätestatud lisakohustused. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat korduvalt (6 korral) karistatud NPAS alusel, viimati 12.04.2010 ning isik on meditsiiniosakonna andmetel opiaadisõltlane. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS § 87-1 ja KrMS § 383, § 384, §

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.