Kohtulahend

• KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 600 (kuussada) eurot; • KrMS § 179 alusel sundraha 800 (kaheksasada) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 1650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt kohtupraktikale piisab narkootilise aine fentanüüli puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist. Seega piisanuks süüdistatava poolt käideldud 104 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks kokku ca 800 isikule.

üks mobiiltelefon Samsung, kaks mobiiltelefoni NOKIA, milles kõigis olid Zen SIM-kaardid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt ühes minigrip-kilekottidest oli 37 fooliumitükki, milledes oli vastavalt ekspertiisiaktile massiga kokku 1, 36 g 6,3%-list fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli 0, 086 g. Teises mingrip-kilekottidest oli 12 fooliumitükki, milledes oli vastavalt ekspertiisiaktile massiga kokku 0,32 g 5,6 %-list fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli 0, 018 grammi. Seega valdas Vladislav Koroljov fentanüüli. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-97-120 kohaselt on Riigikohtu praktikas kinnistunud seisukoht, et kuigi narkootilise aine mõju tuvastamiseks on vaieldamatult tarvilik eriteadmiste rakendamine, ei eelda kriminaalasja menetlemisel narkootilise aine suure koguse tuvastamine tingimata ekspertiisi määramist, kui eelnevalt on tuvastatud narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid narkootilise aine kohta võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus. Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H. Drummer, „The Forensic Pharmacology of Drugs of Abuse. Great Britain“, 2001). Vladislav Koroljov on andnud ütlused selle kohta, et leidis fentanüüli ja mobiiltelefoni Samsung pargist. Enda sõnade kohaselt nägi ta pargis põõsastesse minemas tumedates riietes meest ning Koroljovile tundus, et ta jättis sinna midagi. Koroljov läks asja kontrollima, vaatas kotti sisse ning pani leitu taskusse. Kohtu hinnangul ei saa Koroljovi ütlusi pidada usaldusväärseteks. Ekspertiisiakti nr 12E-GE1048 kohaselt saadi minigrip-kilekotilt nr 2 avamiskohalt seestpoolt ja selles olnud fooliumvoldikult nr 3 DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaproovides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Vladislav Koroljovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Minigripkilekotis nr 2 olnud fooliumvoldikutelt nr 2, 1 ja 5 saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Vladislav Koroljovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ekspertiisiakti selgituste osa kohaselt tähendab nimetatu, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. KrMS § 289 korras avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlused narkootilise aine tarbimise kohta olid Koroljovi enda sõnul ebaõiged – tegemist olevat olnud irooniaga. Ka ristküsitluse käigus oli Koroljov oma ütlustes ebajärjekindel, esitades vastuolulisi seisukohti töötamise, kilekottide leidmise üle rõõmustamise ja oma huvi osas inimeste põõsastes

toimetamise põhjuste kohta. Isegi kui nimetatud ütlusi narkootilise aine leidmise kohta saaks lugeda eluliselt usutavateks, ei välistaks see süüteokoosseisu objektiivseid tunnuseid. Isik valdas fentanüüli, valdamisele eelneb omandamine. Koroljoviga seostatava DNA leidmine niivõrd mitmetelt fooliumvoldikutelt ei kinnita Koroljovi väiteid vaid korraks kilekotti sissevaatamise kohta. Koroljov on tema enda sõnul tarvitanud narkootikume. Sama nähtub ka karistusregistri väljavõttest – teda on korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 15-1 alusel. Asjaolu, et väikestes fooliumvoldikutes sisalduv pulbriline aine võib olla narkootikum, on üldiselt teadaolev asjaolu. Narkootiliste ainete levitamisega seonduvat on ajakirjanduses käsitletud pika aja vältel järjepidevalt. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isegi juhul, kui Koroljov oleks narkootilise aine leidnud juhuslikult, pidas ta narkootiliste ainete tarvitamises kogemusi omava isikuna võimalikuks ja möönis narkootilise aine suures koguses käitlemist. Süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Ingrid Kullerkann kohtunik

Anne Järve rahvakohtunik

Toomas Kaljumaa rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.