1-11-8752
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-8752 (11240101477)
Kohtunik
Astrid Asi
Kohtuistungi sekretär
Ilona Berezina Svetlana Hamaza
Tõlk Asi
Viru Vangla direktori taotlus F.M karistuse kandmisest vabastamiseks
Hooldusalune
F.M Elukoht xxx, isikukood xxx, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: - 03.12.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 391 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi KarS § 73 alusel tingimisi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses ehk summas 3840 krooni (245,42 eurot) katseajaga 3 aastat. 28.12.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 274 lg 1, § 275 ja § 424 järgi vangistusega 3 kuud 27 päeva, KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 234 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 1 aasta.
Kohtuistungi toimumise aeg
31.05.2013
KarS § 79 lg 1 alusel rahuldada Viru Vangla taotlus süüdimõistetu F.M karistuse kandmisest vabastamiseks. Määruse ärakirjad edastada F.M-ile ning Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.
Maakohus tuvastas 28.12.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas number 1-11-8752 mõisteti Lidia F.M süüdi KarS § 274 lg 1, KarS § 275, KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg1 alusel asendati 3 kuud 27 päeva vangistust 234 tunni üldkasuliku tööga soorituse tähtajaga 04.01.2013. 14.02.2013 laekus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Viru Vangla taotlus vabastada F.M karistuse kandmisest seoses tema tervisliku seisundiga. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti poolt 20.07.2012.a. tehtud otsusest nr 888459 nähtuvalt on F.M raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel. Ta liigub abivahendiga. Seega ei võimalda F.M tervislik seisund jätkata tal üldkasuliku töö tundide tegemist. Sel põhjusel üldkasuliku töö tegemisest loobumist ei saa käsitleda karistuse täitmisest tahtliku kõrvale hoidumisena KarS 69 lg 6 tähenduses ega anna seega alust vangistuse täitmisele pööramiseks. Üldkasuliku töö täitmine on karistuse kandmine KarS § 79 lg 1 mõttes. Juhul, kui süüdimõistetu on üldkasuliku töö tegemise ajal parandamatult haigestunud võib kohus KrMS §-st 425 tulenevalt vabastada süüdimõistetu karistuse kandmisest. Viru Vangla direktor taotleb süüdimõistetu F.M karistuse kandmisest vabastamist vastavalt KarS § 79 lg-le 1 ja KrMS §-le 425. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja esitatud taotluse juurde märkides, et kriminaalhooldusel puudub võimalus pakkuda üldkasuliku töö sooritamiseks sellise iseloomuga tööd, mida F.M oleks võimeline teostama. Määratud 234 üldkasuliku töö tunnist sooritas F.M 28 tundi. Süüdimõistetu F.M palus samuti end karistusest vabastada. Kohtuistungil ära kuulatud arst-ekspert Niina Neglason märkis, et F.M-ile on 20.07.2012 määratud raske puue ning tema tervislik seisund ei võimalda füüsilist pingutust nõudva töö sooritamist. Prokuratuur teatas kirjalikus arvamuses, et toetab Viru Vangla esitatud taotlust. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud Viru Vangla taotlusega ning prokuratuuri arvamusega, kuulanud ära arsteksperdi ning süüdimõistetu arvamuse, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 79 lg 1 kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu. 2(3)
KrMS § 425 lg 1 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti otsusest nr 888459 nähtuvalt on F.M-ile 20.07.2012.a. määratud raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel. Ta liigub abivahendiga. Kohtuistungil osalenud arst-eksperdi sõnul on tegemist püsiva terviserikkega, mis ei võimalda isikul teha füüsilist pingutust nõudvaid töid. Käesoleval ajal ei ole aga üldkasuliku töö teostamisel võimalik anda isikule ülesandeid, mis ei eeldaks füüsilist pingutust. Kriminaalhooldaja andmetest nähtuvalt teostas F.M pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist talle määratud 234 üldkasuliku töö tunnist 28. Pärast tema tervisliku seisundi halvenemist ning raske puude määramist ei ole ta üldkasulikku tööd saanud sooritada. Nendest andmetest järeldub, et F.M ei ole hoidunud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Antud juhul esineb mõjuv põhjus, miks isik ei ole saanud talle määratud karistust täita. Arvestades arst-eksperti arvamust puudub alus arvata, et F.M tervislik seisund võiks sellisel määral paraneda, mis võimaldaks tal mõne aja möödudes siiski ettenähtud kohustusi täita. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mööduva takistusega. Üldkasuliku töö täitmine on karistuse kandmine KarS § 79 lg 1 mõttes. Juhul, kui süüdimõistetu on üldkasuliku töö tegemise ajal parandamatult haigestunud võib kohus KrMS §-st 425 tulenevalt vabastada süüdimõistetu karistus e kandmisest. St et kohtus võib vabastada isiku üldkasuliku töö teostamise kohustusest ilma, et sellega kaasneks vangistuse täitmisele pööramine. Taolist otsust saab kohus teha karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel arvestades sealjuures KrMS § 432 lg 3 sätteid. Lähtuvalt asjaolust, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude eest on kohus pidanud võimalikuks kohaldada karistusena üldkasulikku tööd, ei ole süüdimõistetu näol tegemist isikuga, kes kujutaks endast niivõrd suurt ohtu ühiskonnale, et teda tuleks igal juhul ühiskonnast isoleerida. Kuivõrd isik on seni oma karistust kandnud vabaduses olles, siis ei esine ka avalikust huvist tulenevaid asjaolusid, mis takistaksid Viru Vangla taotluse rahuldamist. Võttes arvesse eelnevat ning Viru Vangla direktori taotlust ja Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti arstliku komisjoni otsust nr 888459 on kohus seisukohal, et F.M tuleb tema tervisliku seisundi tõttu vabastada karistuse kandmisest. Kohtumäärus on tehtud tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 428 lg 2 ja § 432 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.