Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-2612
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Evelin Laansalu
Kriminaalasi
Süüdimõistetu D.A vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
D.A (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Kaitsja
advokaat Niina Agarjova
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu D.A temale Tartu Maakohtu 20. märtsi 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista D.A-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu ükssada kaheksa (108) eurot. Määrata, et D.A on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kuue (6) kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud D.A tunnistati Tartu Maakohtu 20. märtsi 2012. a otsusega süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust D.A-le Tartu Maakohtu 14. detsembri 2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 21 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 05. aprillil 2012. a. D.A karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 11. detsembril 2013. a. D.A on varem kriminaalkorras karistatud:
Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul võimalik vabanemisel asuda elama tema õele pärandatud korterisse, kuid tingimuseks on, et ta seda heaperemehelikult kasutaks. Lähedastest ongi tal vabaduses ainsana õde. Õe sõnul vajas süüdimõistetu peale varasemat XXXX ega tohtinud alkoholi tarvitada, kuid sellest hoolimata jätkas ta alkoholi tarvitamist ega järginud raviplaani peaaegu koheselt peale haiglast välja saamist. Alkoholijoobes võib süüdimõistetu käituda etteaimamatult ja muutuda ka agressiivseks. Kriminaalhooldaja arvamusel on süüdimõistetu teiste isikute poolt ka kergesti negatiivselt mõjutatav. Süüdimõistetu peamine kuritegeliku käitumise mõjur on kriminaalhooldaja hinnangul tema enese motivatsiooni nõrkus ja ebapüsivus õiguskuuleka elu seadmisel. Kohtumenetluse poolte seisukohad D.A selgitas kohtuistungil, et vabanedes on tal olemas õe tõetus ja kindel elukoht. Endiste tuttavatega ta suhtlema ei hakka ning kavatseb hoiduda ka alkoholist. Esialgu suhtleb ta vaid õe ja õemehega ning hiljem tulevad ehk ka tutvused töölt. Süüdimõistetu sõnul saab ta vabaduses asuda keevitajana tööle, kuigi kindlat kohta selles osas ei maininud. Samuti saab ta töövõimetuspensioni. Vanglas on tänu tema peavigastusele olnud teistega läbisaamine halb ja sellest on tulenenud ka korrarikkumised. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades, et vanglas on süüdimõistetu tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega, tema distsipliinirikkumised on olnud provotseeritud ning tal on jäänud kanda veel vaid 6 kuud vangistust. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamusest D.A katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige tema distsipliinirikkumisi vanglas, mis annavad aluse arvata, et ta ei ole karistusest veel vajalikke järeldusi teinud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on D.A kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.A puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ning õe ja õemehe toetuse olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „Usk ja teadus“ ja omandanud keevitaja eriala. Vabanemisel on tal olemas kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol ja samuti on ta motiveeritud tööle asuma. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et D.A on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Tema suhtes mõistetud vangistust on varem jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on korduvalt vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud ega ole nõuetekohaselt täitnud ka katseajaga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid. Ka käesoleva liitkaristuse kandmisest on süüdimõistetut ühel korral juba tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseajaga kaasneva kohustuse
rikkumiste tõttu pöörati karistus siiski täitmisele ning viimased liitkaristuses hõlmatud kuriteod on toime pandud juba pärast karistuse täitmisele pööramist vangistust kandes. Lisaks on süüdimõistetu pannud vangistuse ajal pidevalt toime ka distsipliinirikkumisi ning hetkel on tal 25 kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas käesoleva aasta algusest vanglaametniku suhtes vägivalla tarvitamise eest. Kuigi süüdimõistetu ise selgitas kohtuistungil, et distsipliinirikkumised on tulenenud teiste isikute poolsetest provokatsioonidest, siis ei pea kohus seda eluliselt usutavaks, eriti arvestades distsipliinirikkumiste suurt hulka. Kohus leiab, et eeltoodust tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ega ka käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning ta ei ole tegelikult senini oma väärkäitumisest vajalikke järeldusi teinud. Seega on kohtul tõsiselt alust kahelda ka süüdimõistetu lubadustes jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt ning järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime eriliigilisi kuritegusid, kasutades seejuures ka vägivalda. Tema peamisteks õigusvastase käitumise mõjuteguriteks tuleb materjalide põhjal lugeda emotsionaalseid probleeme ja impulsiivsust ning alkoholi tarvitamist. Samuti võib varasemate mitmete varavastaste kuritegude põhjal järeldada, et osaliselt on kuriteod ajendatud materiaalse kasu teenimise soovist. Arvestades seda, et mitmed kuriteod on toime pandud ka grupis, tuleb arvestada süüdimõistetu võimaliku mõjutatavusega teiste isikute poolt. Kuigi praeguses vangistuses on süüdimõistetu läbinud sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi ja varasemalt ka „Sotsiaalsete oskuste treeningu“ ja „Vihajuhtimise“ sotsiaalabiprogrammid, mis peaksid aitama tema kuriteoriske maandada, siis ei ole kohtul siiski veel alust arvata, et vastavad riskid oleksid piisavalt maandatud. Süüdimõistetu korduv distsiplinaarkorras karistatus, sealhulgas peale nimetatud sotsiaalprogrammide läbimist, näitab, et tema käitumises on jätkuvalt kalduvust impulsiivsusele ja oma tegude tagajärgedega mittearvestamisele, mis võib olla ohuks ka uute kuritegude sooritamisele. Nimetatud ohtu suurendab veelgi see, kui ta jätkab vabanedes ka suhtlemist varasema tutvusringkonnaga, kuigi enda sõnul ta seda enam teha ei soovi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et D.A katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et D.A puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist, samuti ebakohast käitumist vangistuses.
Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.