Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22.05.2013, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 17.05.2013
Kohtuasja number
1-11-6487
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Sirje Veiman
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
P.A, isikukood: xxx, EV kodanik, viibimiskoht: xxxx. Karistuse kandmise 24.10.2013
algus
17.10.2012
ja
lõpp
Jätta P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Asjaolud. Viru Vangla esitas 19.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6487 KarS § 121 järgi, karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust ning KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust lugedes enne 01.12.2010 toime pandud kuritegude eest mõistetud
karistused kaetuks 01.12.2010 otsusega mõistetud karistusega. KarS § 65 lg 2 järgi liideti nimetatud karistusele 05.02.2011 episoodi eest mõistetav karistus 4 kuud vangistust ja P.A-le mõistetavaks liitkaristuseks jäi 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 846 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud . Viru Maakohtu 17.10.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-11-6487 pöörati täitmisele P.A-le Viru Maakohtu 04.11.2011 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.10.2012. Kohtumäärus jõustus 03.11.2012. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuriteod on muutunud kuriteoliigiliselt ja astmeliselt raskemaks, kuna lisandunud on vägivalla tegur. Kuritegudel puudub ühine muster ning soodusteguriks on alkohol. Isik töötab vanglas alates 19.11.2012 majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud ei ole isiku lühiajalise karistuse tõttu. Samuti ei ole kinnipeetavat jõutud hõivata teiste taasühiskonnastavate tegevustega. Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Iseloomustuse kohaselt on isikul ennetähtaegse vabanemise korral olemas kindel elukoht xxxx asuvas korteris, mis kuulub kinnipeetava emale, kus käesoleval hetkel elavad kinnipeetava elukaaslane koos nelja alaealise lapsega. Enne vangistust töötas isik mitteametlikult xxxx, kuhu on talle ka vabanemisel töökoht garanteeritud. Isik ise sooviks minna õppima õhtukooli, et lõpetada poolelijäänud põhihariduse omandamine, kuid seoses elukaaslase ja laste olemasoluga tõdeb, et tuleb asuda tööle pere ülalpidamiseks. Kinnipeetav omab täiturite ees tasumata võlgnevusi kogusummas 18 814,62 eurot. Peale vabanemist tahab kinnipeetav olla koos perega ning tööl käia, kriminaalset elu jätkata ei taha. Isiku enda sõnul hakkasid probleemid tekkima 2-3 aastat tagasi, kui ta kuritarvitas alkoholi. Isikut on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest ning ta on sooritanud kuritegusid olles alkoholijoobes. Samas on isik motiveeritud loobuma alkoholi kuritarvitamisest. Narkootikume kinnipeetav tarvitanud ei ole. Isikul on tavaks enne tegutseda kui tegevust kavandada, kuigi oma sõnul mõtleb ja kaalub asjad läbi. Oma probleemide lahendamiseks kasutab tihti vägivalda ning ei mõtle tegude tagajärgedele. Kuna isikut on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras, siis on alust arvata, et isikul on kujunenud vale arusaam sellest, mis on ühiskonnas aktsepteeritav ja mis mitte. Viru Vangla hinnangul on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 30% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna see soodustab kinnipeetava resotsialiseerimist. Maakohtu istung. 17.05.2013 toimunud videoistungil taotles P.A ka ise enda enne tähtaegset vabastamist. Soovib ennetähtaega vabaneda, et toetada ja olla abiks oma emale, elukaaslasele ja lastele. Vanglasse sattumise põhjuseks peab kinnipeetav ise alkoholi, kuna kainena ei pane ta ühtegi kuritegu toime, samuti ei ole ta kuritegusid sooritanud vanglas olles. Leiab, et asjaolu, et ta on teises kriminaalasjas vahistatud, ei ole takistuseks tema tingimisi ennetähtaega vabastamisel, teises asjas toimuvale istungile saab isik enda sõnul minna ka kodust. Kaitsja Sirje Veiman toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul on vabanedes olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht.
Prokurör P.A ennetähtaegset vabastamist ei toetanud, kuna isik sooritas uue kuriteo katseajal olles, mistõttu varasem karistus pöörati täitmisele. Lisaks toob prokurör välja asjaolu, et isik on teises kriminaalasjas vahi all. Maakohtu määruse põhjendused. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja P.A tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht, toetavad inimesed ning garanteeritud töökoht. Samas nähtub materjalidest, et kinnipeetaval on suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga inimesi ning enamus kuriteoepisoodidest on toimepandud grupi poolt, mistõttu on alust arvata, et isik on kergesti mõjutatav. Isiku elustiil on siiani olnud hoolimatu ja riskeeriv, mida näitavad ka hulgalised väärteod. Isikut on korduvalt karistatud vägivaldse käitumise eest, sh kehalise väärkohtlemise eest. Ise ei tunnista probleeme alkoholiga, samas on kuritegusid pannud toime alkoholijoobes olles. Lisaks omab kinnipeetav suures ulatuses võlgnevusi kohtutäiturite ees ning garanteeritud töökoha kaotamisel ning majanduslike raskuste ilmnemisel võib isik teiste mõjutusel alkoholi kuritarvitamise tagajärjel panna toime uusi kuritegusid, sh ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et P.A tingimisi ennetähtaeg vabastamine on ennatlik. Isik on ka varem olnud kriminaalhooldusnõuetele allutatud, kuid ei ole neid suutnud järgida, rikkudes alkoholi tarvitamise keeldu. Kinnipeetav on küll motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid võttes arvesse isiku eelnevat kriminaalset minevikku, ei ole seaduskuulekas elu kuigi tõenäoline. Seda kinnitab ka asjaolu, et kinnipeetav on teises kriminaalasjas vahistatud ning antud 20.03.2013 määrusega kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine), § 266 lg 2 p 1, 3 (omavoliline sisstung vähemalt teist korda grupi poolt), § 215 lg 2 p 1, 2 (korduv vallasasja omavoliline kasutamine grupi poolt) katse toimepanemise eest. Lisaks on Viru Vangla hinnangul järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 30% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus isegi 47%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist väga kõrgete riskidega. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks P.A enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu P.A tingimisi vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud)/
Anu Ammer
Ärakiri õige Nooremreferent
/allkirjastatud digitaalselt/
Irina Golubev
Kohtumäärus jõustus 11.juunil 2013.a Nooremreferent
Irina Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.