Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA, ASJAOLUD

H.M on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Käesoleval ajal kannab H.M vangistuses karistust 04.04.2012.a, 10.07.2012.a ja 18.10.2012.a kohtuotsuste alusel moodustatud liitkaristusena II astme kuritegude eest KarS § 202 lg 2 p 2, KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 5,9, KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Viimati ehk neljandat korda karistati H.M Harju Maakohtu 18.10.2012.a kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ja kanda jäi 3 kuud 28 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 10.07.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust (arvestuslik matemaatiline täpsustus tehti 22.10.2012.a määrusega). 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistuse kandmise alguseks on 02.10.2012.a. H.M on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 punktis 2 märgitud 1/2 karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistust.

17.05.2013.a kohtuistungil avaldas H.M soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. KarS § 76 lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära H.M ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 16.05.2013.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et H.M ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. H.M on 28-aastane. Käesolevaks ajaks on H.M kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral ja tema kuritegeliku käitumise põhjuseks on olnud sõltuvus narkootilistest ainetest – 8 aastat on tarvitanud amfetamiini, 3 viimast aastat vabaduses olemise ajal on süstinud opiaate, viimati 2012.a oktoobri algul fentanüüli 0,5g päevas (II,39); Tallinnas Wismari Haiglas on olnud metadoonravil, kuid see ei sobinud, katkestas (II,39); 2011.a augustikuus käis proovimas Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses narkovõõrutusravi, kuid lahkus sealt koheselt omal soovil, kuna pidas keskuse tingimusi enda jaoks liiga raskeks (II,40). Käesolevalt kantava vangistuse ajal on osalenud 07.03.2013.a Anonüümsed Narkomaanid tugigrupi presentatsioonil, muudes taasühiskonnastavates tegevustes ja programmides osalenud ei ole. Kui vangistuse kandmise algusperioodil H.M tahet tegeleda endal esineva narkosõltuvusega ei olnud, siis viimasel ajal on ta avaldanud soovi taasühiskonnastavates tegevustes osalemiseks. Individuaalses täitmiskavas on planeeritud 2013.a III kvartalis sotsiaalprogrammis Eluviistreening osalemine ja inspektor-kontaktisiku poolt vabanemiseelne nõustamine (II,12). Kantud karistusaja lühidusele vaatamata (kantud on 7 kuud vangistust) on H.M 3 kehtivat distsiplinaarkaristust – 04.01.2013.a 3 ööpäeva kartserit tingimisi 3-kuulise katseajaga, 27.02.2013.a noomitus + 3 ööpäeva kartserit pöörati täitmisele, 12.04.2013.a ühe lühiajalise kokkusaamise keeld. H.M senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike meetmetega H.M käitumine korrigeeritav – olles karistatud 6 kuu vangistusega 04.04.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegeliku käitumise eest KarS § 74 lg 1,3 alusel 1 aasta 6 kuu katseajaga tingimisi KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmisega, jätkas H.M kriminaalhooldusel olemise ajal kuritegelikku käitumist, mille eest teda karistati 10.07.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja liitkaristuseks lühimenetluses KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 9 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 594 tunni üldkasuliku tööga. Ka

10.07.2012.a kohtuotsuse järgselt jätkas H.M kuritegelikku käitumist ja teda karistati selle eest 18.10.2012.a kohtuotsusega lühimenetluses KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi. Viimati ehk neljandat korda karistatigi H.M Harju Maakohtu 18.10.2012.a kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ja kanda jäi 3 kuud 28 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 10.07.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust (arvestuslik matemaatiline täpsustus tehti 22.10.2012.a määrusega); 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistuse kandmise alguseks on 02.10.2012.a. Kuna H.M viimase aja elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike meetmetega saavutatav H.M asumine õiguskuulekale teele ning käesolevalt kantava vangistuse ajast on tal kehtivad distsiplinaarkaristused, sealhulgas ka 1 suitsetamiskorraldust eirava käitumise eest, H.M käitumine vabaduses on senini olnud determineeritud narkosõltuvusest ning H.M on veel läbimata talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud taasühiskonnastavad ja uute võimalike kuritegude toimepanemise riske madaldavad taasühiskonnastavad programmid, siis ei ole põhjendatud H.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna tema vabadusse naasmisega kaasneks kohtu hinnangul reaalne kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Ka Tartu Vangla ei toeta H.M vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on H.M-ist lähtuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 66%. Kuna H.M on kehtivad distsiplinaarkaristused ja 2011.aastal talle Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses narkovõõrutusravi keskkond ei sobinud sealsete tingimuste liigse raskuse tõttu, mistõttu lahkus sealt koheselt, siis ei ole kohtu jaoks usutav ja veenev, et H.M käesoleval ajal suudaks ja oleks valmis täitma Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses võõrutusravile ilmunud isikutele kehtestatud nõudeid. Selles keskuses peab sõltlane osalema kõigis keskuse poolt korraldatud üritustes, s.h töö, individuaalne ja grupinõustamine jmt, ning juhul kui sõltlane ei pea kinni rehabilitatsioonikeskuse reeglitest, lõpetatakse temaga leping. Kohtu hinnangul on H.M-ile antud palju võimalusi vabaduses viibimiseks, kuid H.M enda süülisest käitumisest tingituna on ta jätnud need võimalused kasutamata, kui on vabaduses viibides jätkanud üha uute kuritegude toimepanemisega, mis on nüüdseks H.M jaoks kaasa toonud vangistuses reaalse vanglakaristuse kandmise. Vangistuses talle ettenähtud taasühiskonnastavate tegevustes osalemise järgselt tähtaegsel vabanemisel on H.M soovi korral võimalus minna võõrutusravile Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.