Kohtulahend

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on V.V kandnud ära enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.V puhul on positiivne, et vangistusest ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta osaleb Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi töös. Samuti on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht ning hea tuttava toetus Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kaheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta juba kuuendat korda. Temale mõistetud vangistust on varasemalt kahel korral jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud ja ei ole kinni pidanud ka katseajaga kaasnevatest nõuetest. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime nii varavastaseid, vägivalla- kui õigusemõistmisevastaseid kuritegusid, kus kannatanuteks on olnud tema lähedased. Tema oluliseks õigusvastase käitumise riskiteguriks tuleb pidada alkoholi tarvitamist ning impulsiivsusele ja agressiivsusele kalduvat käitumist. Kuigi vangistuses on ta osalenud küll Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi töös ning materjalidest nähtuvalt teadustab oma alkoholiprobleeme ja soovib nendega tegeleda, siis ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid praeguseks piisavalt maandatud ning tema ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega põhjendatud. Materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu läbinud veel temale individuaalses täitmiskavas kuriteoriskide maandamiseks vajalikuks peetavaid sotsiaalabiprogramme, et oma väärkäitumist ja selle põhjuseid analüüsida ning omandada teadmisi ja oskuseid oma käitumise kontrollimiseks ja muutmiseks. Samuti nähtub materjalidest, et ta kaldub kohati oma õigusvastase käitumise puhul enda rolli vähendama ning süüdistama selles pigem väliseid tegureid ja ohvreid. Seetõttu leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks siiski vangistust edasi kanda, et oma käitumisviisi ja selle mõjureid sügavamalt analüüsida ning läbida seejuures ka temale vajalikuks peetavad kuriteoriske maandavad tegevused. Samuti ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ka asjaolu, et käesoleval ajal vabanemisel puuduks tal kindel töökoht, samas, kui varasemalt on ta toime pannud muuhulgas majanduslikust kasust tingitud kuritegusid. Seega on reaalne oht vabanemisel ebastabiilse majandusliku olukorra tõttu kuritegude toimepanemisega jätkamiseks, eriti kui ta jätkab ka alkoholi tarvitamist, mida omakorda soodustab tööalase tegevusega hõivatuse puudumine. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et V.V katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et kuriteoriskid oleksid tema puhul vajalikul määral maandatud, ta ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudaks nõuetekohaselt ennetähtaegse

vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et V.V puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.