Kohtulahend

1-13-3810 19.11.2012.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 – 25 lg 2 alusel vangistusega 10 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud 20 päeva, karistus kantud, vabanes 23.11.2012. Kaitsja

RESOLUTSIOON

Riine Lumiste Juhindudes KrMS §-dest 175, § 180 lg 3, § 238, § 311313, § 315 kohus otsustas:

KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

•

KrMS § 175 lg 1 alusel kaitsja tasu kaitsja Jugans Grossmann ́ile summas 240,eurot (kakssada nelikümmend eurot).

•

KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

•

KrMS § 175 lg 1 alusel kaitsja tasu kaitsja Riine Lumiste ́le summas 201,60 eurot (kakssada üks eurot ja 60 senti).

1-13-3810

SÜÜDISTUS

K.O süüdistatakse selles, et tema varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, ajavahemikul 07.01.2013 kella 19.00 kuni 08.01.2013 kella 05.00 tungis tabaluku lõhkumise teel koos T.Z-iga Tallinnas, XXXasuva KÜ XXXabiruumi, kust varastas bensiinimootoriga muruniiduki. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, ajavahemikul 13. – 14.01.2013 tungis luku avamise teel koos T.Z-iga Tallinnas, XXX asuvasse taarakonteinerisse, kust varastasid 35 taarakasti maksumusega 3.20 eurot kast, kogumaksumusega 112 euot ning 7 taarakasti maksumusega 2.88 eurot kast, kogumaksumusega 20.16 eurot, kokku Selver AS-le kuuluvaid esemeid maksumusega 132.16 eurot. Sel moel K.O võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.Z süüdistatakse selles, et tema, varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, ajavahemikul 07.01.2013 kella 19.00 kuni 08.01.2013 kella 05.00 tungis tabaluku lõhkumise teel koos K.O-ga Tallinnas, XXX asuva KÜ XXXabiruumi, kust varastas bensiinimootoriga muruniiduki. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, ajavahemikul 13. – 14.01.2013 tungis luku avamise teel koos K.O-ga Tallinnas, XXX asuvasse taarakonteinerisse, kust varastasid 35 taarakasti maksumusega 3.20 eurot kast, kogumaksumusega 112 euot ning 7 taarakasti maksumusega 2.88 eurot kast,

1-13-3810 kogumaksumusega 20.16 eurot, kokku Selver AS-le kuuluvaid esemeid maksumusega 132.16 eurot. Sel moel T.Z võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

K.O ja T.Z esitasid taotlused kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 15.05.2013.a toimunud kohtuistungil kinnitasid K.O ja T.Z , et on neile esitatud süüdistustest aru saanud, tunnistasid end süüdi täielikult ning kahetsesid tehtut, nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäid eeluurimisel antud ütluste juurde. Prokurör leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on K.O süü kinnitust leidnud, karistuseks palus määrata vangistuse 10 kuud, vähendades 1/3 võrra. Prokurör leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on T.Z süü kinnitust leidnud, karistuseks palus määrata vangistuse 10 kuud, vähendades 1/3 võrra. Kaitsja Jugans Grossmann asus seisukohale, et K.O-le esitatud süüdistus on põhjendatud ning K.O poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Karistuse mõistmisel palus arvestada puhtsüdamlikku ülestunnistust ja tervislikku seisundit, mis on tingitud narkosõltuvusest. Menetluskulusid palus osaliselt jätta riigi kanda ja ülejäänud osas ajatada. Kaitsja Riine Lumiste asus seisukohale, et T.Z-ile esitatud süüdistus on põhjendatud ning T.Z-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Karistuse mõistmisel palus arvestada süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, menetluskulud palus osaliselt jätta riigi kanda ja ülejäänud osas tasumist ajatada.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava K.O süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütluste, mis olid avaldatud kohtuistungil /tl.58-63;85-90/, mille käigus ta tunnistas end täielikult süüdi ja puhtsüdamlikult kahetses ning selgitas, et tunnistab ennast täielikult süüdi selles, et 2013 jaanuarikuu alguses, öösel K.O koos oma venna T.Z-iga XXX tänava asuva maja keldriruumist varastas muruniitja, mille hiljem T.Z müüs Laagna turul maha. Samuti umbes 16.01.2013 tema enda ettepanekul, tema koos oma venna T.Z-iga , Punase Selveri juures asuvast metallist konteinerist varastas mitmeid taarakaste eesmärgiga need hiljem taarapunkti maha müüa. Süüdistatava T.Z-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud peale tema enda ütluste, mis olid avaldatud kohtuistungil /t.l.115-120/, mille käigus ta tunnistas end täielikult süüdi ja puhtsüdamlikult kahetses ning selgitas, et tunnistab

1-13-3810 ennast täielikult süüdi selles, et 2013 jaanuarikuu alguses, öösel tema koos oma venna K.O-ga XXX tänava asuva maja keldriruumist varastas muruniitja, mille hiljem T.Z müüs maha tundmatule mehele. T.Z kinnitab, et vend K.O oli teadlik, et minnakse vargile, kuid tema otseselt ei varastanud, vaid oli „valves“. Samuti umbes 16.01.2013 tema koos oma venna K.O-ga , viimase ettepanekul, Punase Selveri juures asuvast metallist konteinerist varastas mitmeid taarakaste eesmärgiga need hiljem taarapunkti maha müüa. Teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatavate poolt on tõendatud ka järgmiste tõenditega:

1-13-3810 K.O ja T.Z-i tegevus oli suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mida kinnitavad nii nende enda ütlused, kuid ka muud toimikus esitatud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid. K.O ja T.Z on kohtueelsel menetlusel avaldanud, et varastatud muruniitja on maha müüdud ja selle raha eest nad koos ostsid narkootikume. Lisaks sellele T.Z-i ütluste kohaselt taarakaste tema soovis maha müüa samuti eesmärgiga hiljem osta toitu ja narkootikume. K.O ja T.Z tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Taarakastide varguse pakkus küll välja K.O , kuid nii T.Z kui ka K.O koos tassisid kastid enda elamise trepikotta ning hiljem kavatsesid koos minna taarapunkti ja need maha müüa. Muruniiduki varguses T.Z tunnistab, et varguse mõte oli tema poolt pakutud. K.O ei käinud XXXmajandusruumides ja ei murdnud lukku, kuid tema tegevuseta so „valves olemine“ T.Z ei oleks muruniitja vargust toime pannud, kuna tema ise väidab eeluurimise käigus antud ütlustes, et üksi tema ei oleks saanud muruniitjat varastada, vajas venna abi. Lisaks sellele T.Z tunnistab, et temal oli kaasa kruvikeeraja, mille abil tema tabalukku lahti lõhkus. K.O ja Dimitri T.Z on korduvalt, so vähemalt kolm korda karistatud varguste toime panemise eest. Vargused on kujunenud nende ainsaks sissetuleku allikaks ning varguse läbi saadud vahenditest K.O ja T.Z ostavad narkootikume. Seega kohus leiab, et K.O ja T.Z-i tegevust on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,8 ja 9 järgi.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus K.O isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo ohtlikkust ja laadi, karistuse raskendavate asjaolude puudumist, karistust kergendavaks asjaoluks kohus loeb K.O poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Arvestades seda, et K.O on isikuks, kes on varem kohtulikult karistatud 9-l korral, kandnud reaalset vangistust, varasematest temale mõistetud karistustest K.O endale nõutavaid järeldusi ei teinud, jätkates uute süütegude toimepanemist. K.O süüdistatakse kahe uue varguse toimepanemises, millised tema pani toime vähem, kui üks kuu pärast eelmise karistuse so vangistuse ärakandmist. Kohus leiab, et Roman T.Zi poolt toime pandud II astme kuriteo eest, tuleb mõista karistusena tähtajaline vangistus KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 22.01.2013. Teo õigusvastasust välistavad asjaolusid ei tuvastatud. K.O on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatavale T.Z-ile karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo ohtlikkust ja laadi, karistuse raskendavate asjaolude puudumist, karistust kergendavaks asjaoluks kohus loeb T.Z-i poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Arvestades seda, et T.Z on isikuks, kes on varem kohtulikult karistatud 9-l korral, kandnud reaalset vangistust, varasematest temale mõistetud karistustest T.Z endale nõutavaid järeldusi ei teinud, jätkates uute süütegude

1-13-3810 toimepanemist. T.Z süüdistatakse kahe uue varguse toimepanemises, millised tema pani toime vähem, kui kolm kuud pärast eelmise karistuse so vangistuse ärakandmist. Kohus leiab, et T.Z poolt toime pandud II astme kuriteo eest, tuleb mõista karistusena tähtajaline vangistus KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 29.01.2013. Teo õigusvastasust välistavad asjaolusid ei tuvastatud. T.Z on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

TSIVIILHAGI

Selver AS ́ilt varastatud taarakastid väärtuses 132,16 eurot on tagastatud, seega tsiviilhagi ei esitatud; • KÜ XXXvarastatud muruniiduki ja tabaluku lõhkumisega tekkinud kulude osas tsiviilhagi esitada ei soovinud. •

ASITÕENDID

puuduvad

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka sundraha ja kaitsjatasud riigi kasuks. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: K.O-lt kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt: • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu vandeadvokaat Jugans Grossmann ́ile summas 240,- eurot. Arvestades isiku varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.O , 1-13-3810, menetluskulud“. T.Z-ilt kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt: • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu vandeadvokaat Riine Lumiste ́le summas 201,60 eurot.

1-13-3810 Arvestades isiku varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.Z , 1-13-3810, menetluskulud“.

Violetta Kõvask kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.