1-12-6369
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mai 2013. a Tallinn
Kohtuasja number
1-12-6369
Kohtukoosseis
Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urms Reinola
Kohtuasi
M.U süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2013. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava M.U kaitsja vandeadvokaat Kaire Aus
Teised apellatsioonimenetluse pooled
Prokurör Elle Keeman
Süüdistatav
M.U isikukood XXX elukoht XXX XXX tee X-XXX, ei tööta, karistatus puudub
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2013. a kohtuotsus M.U suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
2(5)
võimalus kasutada ja käsutada. Ei saa välistada ka võimalust, et A. L võttis tegelikult sularaha ühe ettevõtte nimel, kuid pidi seda kajastama teise ettevõtte nime all, mistõttu tekkis vajadus vastavad dokumendid ka koostada. Apellant leiab, et kohus on rajanud kaudsetele tõenditele seisukoha, et süüdistatav teadis esitatud dokumentide võltsitusest. Süüdistatav esitas kohtule raamatupidamise algdokumendid, kuid see ei tõenda iseenesest tahtlust esitada võltsitud dokumenti ja soovi vabaneda seeläbi kohustusest või omandada õigusi. Käesolevas asjas on tunnistajad andnud ütlusi selle kohta, et kõigil AS-iga Jart Konsult koostööd teinud ettevõtete esindajatel (mh ka AS Jart Konsult enda töötajatel) oli juurdepääs nii raamatupidamise dokumentidele kui ka kopeerimis-, skanneerimis vahenditele ja arvutitele. Asjaolu, et käesoleva kriminaalasja raames ei ole tuvastatud dokumentide tegelikku võltsijat ei tähenda, et süüdistataval oli huvi esitada võltsitud dokumente. Apellant viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-36-03, mille kohaselt võltsitud dokumendi kasutamine ei tähenda veel selle võltsimist, nimetatud teod tuleb reaalkogumi korral täpselt määratleda ja kohtualusele omistada. Apellant leiab, et kohtuotsuses on konkreetselt määratlemata kust pärines süüdistatava teadmine dokumentide võltsitusest ning millise õiguse süüdistatav omandas või millisest kohustusest vabanes dokumente esitades.
3(5)
6.2 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et K. LõppElmeste oleks 02.09.2010. a esitatud dokumenti võltsinud ning seega on võltsija tuvastamata, märgib kohtukolleegium, et KarS § 345 lg 1, mille alusel süüdistatav maakohtu otsusega süüdi mõisteti, ettenähtud koosseis näeb ette vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest, mille puhul ei oma tähtsust asjaolu, kes dokumendi võltsis. Sellele on maakohus otsuses ka sisuliselt vastanud ning seega on apellandi etteheide ainetu. Kaitsja väidab, et tegelikult esindas süüdistatav tsiviilasjas nr 2-10-27670 juriidilist isikut AS Jart Konsult, mitte ennast ning seega esitas tegelikult Pärnu Maakohtule dokumendid juriidiline isik AS Jart Konsult ning juriidilise isiku enda huvides. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-7-04 märkinud, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (KarS § 14 lg 1). Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (KarS § 14 lg 1). Selleks, et juriidilist isikut karistada, tuleb esmalt tuvastada füüsilise isiku käitumises koosseisupärane tegu ning alles seejärel saab rääkida juriidilise isiku karistamisest. 6.3 Apellant väidab, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, et süüdistatav oleks dokumente esitanud iseenda huvides, teadlikult ja eesmärgiga vabaneda iseenda kohustustest või omandada õigusi ning asjas puuduvad tõendid, et juriidilisel isikul AS-il Jart Konsult olnuks kohustus, millest saanuks vabaneda võltsitud dokumenti esitades. Kohtukolleegium märgib, et vaidlus puudub selles, et M.U oli AS Jart Konsult seaduslikuks esindajaks ning esindas tsiviilasjas nr 2-1027670. Kuna juriidiline isik tegutseb füüsilise isiku kaudu, siis tulebki karistusõigusliku vastutuse eeldused tuvastada konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-77-06 märkinud, et KarS § 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eesmärk. Mis eesmärgil toimus võltsimine, ei oma selle kuriteokoosseisu puhul tähtsust. Kohtukolleegiumi hinnangul, on maakohus põhjalikult tuvastanud KarS § 345 lg 1 tulenevad koosseisulised tunnused M.U käitumises ja nimelt tegutsemise esindatud juriidilise isiku huvides, et vähendada võltsitud dokumentide esitamisega võlgnevust ning sellega vältida pankrotimenetlust ja pankroti välja kuulutamist. Selle tulemusena jättiski kohus OÜ Baltlux Ehituse avalduse ajutise pankrotihalduri nimetamiseks ja AS Jart Konsult pankroti väljakuulutamise rahuldamata. Dokumentidega, mille võltsitus on tuvastatud 20.04.2012. a ekspertiisiaktiga nr 12EDM0018, on tuvastatav OÜ Jart Konsult kohustuse olemasolu OÜ Baltlux Ehituse ees, kuid kuna dokument raha kättesaamise kohta on võltsitud, siis on alus ka järelduseks, et kohustus oli täitmata. Kohtukolleegium nõustub ka sellega, et olemasolevate tõendite pinnalt on alust lugeda tõendatuks, et M.U tegutses tahtlikult nimetatud dokumente kohtule esitades eesmärgiga vabastada AS Jart Konsult vastu esitatud rahalistest nõuetest ja vältida sellega äriühingu pankrotimenetlust ja pankroti väljakuulutamist. Apellatsioonis viidatud tsiviilkohtu määrus nr 2-11-3177 ei tõenda kohtukolleegiumi hinnangul seda, et süüdistataval puudus OÜ Baltlux Ehituse poolt esitatud pankrotiavalduse arutamisel tsiviilkohtumenetluses M.U poolt esitatud võltsitud dokumentide esitamise ajal kohustus, millest võltsitud dokumentidega vabaneda. Kaitsja poolt viidatud 25.03.2011. a määrusega kuulutati välja AS Jart Konsult pankrot ning loetletud olid võlausaldajad. Väljakuulutatud pankrotimenetlus jääb süüdistuse piiridest välja ning seega ei oma
4(5)
tähtsust kas määruse nimekirjas kajastuvad OÜ Baltlux Ehitus või OÜ Kronos, kui võlausaldajad. Käesolev süüdistus hõlmab OÜ Baltlux Ehitus poolt esitatud pankrotiavalduse menetlemise käigus 02.09.2010. a vastuväidete tõendamiseks esitatud võltsitud dokumentide esitamist kohtule, et vältida pankroti väljakuulutamist. 6.4 Kaitsja väidab, et eluliselt on usutav, et just A. L võltsis nimetatud dokumente ning maakohus on rajanud süüdistatava teadmise dokumentide võltsimise kohta kaudsetele tõenditele. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga siiski ei nõustu. Tõendeid kogumis hinnates on maakohus põhjendatult märkinud, et ei ole eluliselt usutav, et A. L või keegi teine võis neid dokumente võltsida. Küll aga tuleb nõustuda sellega, et just M.U oli selleks motiiv olemas ning tõendeid kogumis hinnates on ka eluliselt usutav, et M.U oli teadlik, et dokumendid on võltsitud. Seda tõendavad tunnistaja (AS Jart Konsult raamatupidaja) ütlused, et M.U korraldas aktsiaseltsi finantsküsimusi ning tegeles ainuisikuliselt sularaha väljamaksetega, samuti tegeles ta isiklikult OÜ Baltlux Ehitus ja OÜ Kronos esindaja A. L ning andis talle raha üle ning võttis vastu seda kinnitavaid dokumente, mille hiljem andis raamatupidajale. Sellise tegutsemise tagajärjel tundub eluliselt usutav teadlikkus, et dokumente on võltsitud, kuna M.U ise võttis need vastu ning pidi seega nägema, et kinnitatud oli OÜ Baltlux Ehitus poolt raha kätte saamist. Samuti räägib M.U kahjuks asjaolu, et mingil põhjusel on kaduma läinud nimetatud dokumentide originaalid, kuigi ainult M.U võttis neid vastu ja esitas raamatupidajale. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on otsuse langetanud lähtudes ainult elulisest usutavusest ning seega jätnud tõenditega arvestamata. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus lisaks elulisele usutavusele otsese tegemisel kõiki tõendeid kogumis hinnanud, maakohtu otsus on põhistatud ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Otsuses on selgelt ära näidatud, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ta seejuures tugines. Asjaolu, et kohus ei jõudnud tõendite hindamisel samale järeldusele, mis süüdistatav, ei tee kohtuotsust ebaseaduslikuks. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et M.U on põhjendatult süüdi tunnistatud KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamise eest.
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Urmas Reinola
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.