Kohtulahend

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti Vabariigi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 (5)

KarS § 76 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Vastavalt KarS § 871 lg 1 p 3 ja lg 2 sätestatule kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid ning kui isikut on karistatud muuhulgas 9.peatüki 2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine vähemalt kaheaastase vangistusega. Karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Tartu Vangla iseloomustuses ei ole toetatud H.R-i vabastamist tingimisi enne tähtaega. Isikule tekitab probleeme enesevalitsuse kaotamine, seda eriti alkoholijoobes olles. Tema käitumine konfliktiolukorras viitab mõningastele puudustele sotsiaalsetes oskustes. Karistuse kandmise ajal on H.R rünnanud nii vanglateenistuse ametnikku kui kahel korral kaaskinnipeetavat. Algselt on H.R karistust kandmas tuttava isiku ründamise eest. Väidetavalt ei olnud H.R varasemal kriminaalhooldusel probleeme, kuid ta sooritas uue kuriteo. H.R omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud temale 11.01.2013.a. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“ ning käesoleval ajal töötab majandusabitöödel. H.R on töövõime kaotus 80 % ulatuses ning vabanedes hakkab ta saama pensioni. Kriminaalhooldusosakonna kirjalikust seisukohast nähtub, et H.R-i lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa, viis õde ja üks vend, kuid kinnipeetav nendega ei suhtle kuna keegi ei vasta tema kirjadele. Pere majanduslik olukord on halb, peres tarvitatakse alkoholi ning pereliikmete vahel on ebaterved suhted. H.R on madal haridustase ning puuduvad tööalased kogemused. Väljavaated tööalaseks tegevuseks on väga väiksed, sest Hummuli vallas Valgamaal puuduvad sellised ettevõtted, kus kinnipeetav reaalselt tööd leiaks. Varasemal kriminaalhooldusperioodil 22.01.2009 kuni 06.10.2009 on H.R-i juures täheldatud alkoholilembust. H.R vajaks tugiisikut, kes nõustaks teda võimaliku karistusjärgse käitumiskontrolli määramisel. Kohus on seisukohal, et H.R-i isik ja varasem elukäik ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist. Senised karistused ei ole temale positiivset mõju avaldanud, kuna isegi karistuse kandmise ajal vanglas on ta pannud toime uued kuriteod. Ka varasem tingimisi karistusest vabastamine päädis uue kuriteo toimepanemisega. Kohtu hinnangul ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine selline meede, mis peaks kaasnema iga vangistusega, vaid see tuleb eeskujuliku käitumisega välja teenida. Kohtule on esitatud andmed kinnipeetava käitumise kohta vangistuses, mille põhjal võib järeldada, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Eelkõige peab kohus silmas asjaolu, et ta on käesoleva vangistuse ajal toime pannud kaks uut vägivallaga seotud süütegu ning on ise

3 (5)

selgitanud, et teised (kannatanud) provotseerivad teda, norivad tüli. Kuigi H.R ei õigusta oma käitumist, leiab ta, et see tuleneb tema kergesti ärrituvusest. Ka vangla poolt arvestatud riskid korduva kuriteo toimepanemiseks on kõrged. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada H.R-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, leides, et nimetatud mõjutusvahendi kohaldamiseks H.R-i suhtes esinevad nii formaalsed kui sisulised alused. Käesolev karistus on H.R-ile mõistetud muuhulgas Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 22.02.2010.a. kohtuotsusega KarS § 118 p 1 alusel vangistus 2 aastat 8 kuud (KarS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistus). Karistuse aluseks oleva kuriteo koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll võib aidata kaasa süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise vältimisele. H.R puudub vabaduses toetav lähivõrgustik, tema perekonnas esinevad toimetulekuprobleemid. Vangla iseloomustuses on esile toodud, et H.R tunneb ärevust seoses uutes oludes kohanemisega. Seetõttu oleks talle vajalik pakkuda vabanemisel tuge ja abi kohanemisel. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kuigi varasem kriminaalhooldus ei suutnud vältida H.R-i poolt uue kuriteo toimepanemist, siis kujunes siiski usalduslik suhtumine kriminaalhooldajasse. Kohus peab vajalikuks lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete järgimise kohustusele määrata H.R-ile karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, arvestades, et varasema kriminaalhoolduse ajal on tema juures täheldatud alkoholilembust. Tööle asumise kohustust ei pea kohus esialgu vajalikuks määrata, arvestades, et tegemist on 80 % ulatuses töövõimetu isikuga, kellel võib töö leidmine olla komplitseeritud. Kohus ei pea vajalikuks määrata karistusjärgset käitumiskontrolli pikemaks tähtajaks kui üheks aastaks arvates H.R-i vabanemisest. Kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid, on vastavalt KarS § 871 lg 4 võimalik kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada. Epp Tombak Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ TARTU RINGKONNAKOHTU 09.04.2013 KOHTUMÄÄRUSE

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 2 p-st 2, § 339 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 ringkonnakohus määras:

4 (5)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.