Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja
13.05.2013 Tallinn
koht Kriminaalasja number
1-13-3863 (11230117826)
Kohtukoosseis
Kohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Helle Koppel
Kohtuistungi tõlk
Aleksandra Krasnošlõk
Kriminaalasi
N.M-i
süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi
kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi
Enge Selge
Süüdistatav
N.M isikukood: XXX; kodakondsuseta; emakeel – vene keel; kesk-eriharidus; ei tööta; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: - 20.05.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 50 lg 1 järgi mõisteti vangistus 30 päeva. Juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Tõkend elukohast lahkumise keeld.
Määratud kaitsja
Talvi Vaske (istungil ei osalenud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg p 3,4,5 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:
(kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
poolt pandud elatusraha maksmise kohustusest. Nimelt jättis pikema aja vältel määratud elatusraha täies ulatuses maksmata, olles töövõimeline isik ei ole aktiivselt tegutsenud ametliku töökoha saamise nimel, tehes juhutöid, on olnud sissetulekuid, kuid elatusraha maksnud ei ole. Töötukassas arveloleku ajal ei ole kursuseid läbinud ja ükski töötukassa poolt pakutud töökoht ei ole sobinud. Osaliselt on asunud elatusraha tasuma alates 2012 oktoobrist. Tulenevalt elatusraha mittemaksmisest on elatusraha võlgnevus 2013 märtsi seisuga on 2880,70 eurot. Seega pani N.M toime kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisel, so KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav N.M-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et N.M-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb N.M-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. N.M pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. N.M-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 108 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks N.M-ilt välja mõista kaitsjatasu 108 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 0,45 eurot KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et N.M võib menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.