Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.mai 2013. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1- 13 -4431 ( 13 257000079 )
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Kriminaalasi
I.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Agnes Ollema
Süüdistatav
Kaitsja
I.E - elukoht *, telefon:*, e-post:*, isikukood xxx, * kodanik, kõrgem haridus, emakeel eesti keel, pensionär, kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras 3 korda karistatud:
kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 4.1.elama oma alalises elukohas *; 4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
I.E `it süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles ning isikuna, kes on võõra väheväärtusliku asja varguse toime pannud 12.08.2012, 19.11.2012 ja 06.03.2013, seega varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna, viibides 10.05.2013 kella 09.15 ajal Haapsalu linnas Posti tänav 30 asuvas MAXIMA Eesti Osaühingule kuuluvas Maxima Haapsalu kaupluses, kus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupluse müügisaalist ära alljärgneva MAXIMA Eesti Osaühingule kuuluva kauba: ühe paki, s.o 170 grammi Atlandi lõhe fileed väärtusega 2,59 eurot, ühe paki, s.o 500 grammi hakkliha „Kodune“ väärtusega 1,49 eurot, ühe 100 grammise pur gi lahustuvat kohvi Monte Pero Gold väärtusega 1,69 eurot ja ühe 290 grammise purgi Salvesti mädarõikamaitselist majoneesi väärtusega 0,96 eurot, millise kauba koguväärtuses 6,73 eurot peitis endal kaasas olnud arvutikotti ning jättis selle eest kassas tasumata, kuid peeti enne kauplusest lahkumist AS Securitas Eesti turvatöötaja V P /P/ poolt kinni ning varastatud kaup võeti temalt ära, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata I.E tahtest mitteolenevatel põhjustel. Sellise tegevusega I.E, püüdes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 6/. Prokuröri poolt kohtus I.E-le nõutud karistus: KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 jä rgi kvalifitsee ritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka I.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 10.05.2013 kell 09.30 kuni 11.05.2013 kell 20.45 /tl 21-22/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 56 tundi. I.E-le määratud 56 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et I.E teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteo toimepanemisega tekitas I.E MAXIMA Eesti Osaühingule varalise kahju kogusummas 6,73 eurot /tl 2/, mis on kohtueelse kriminaalmenetluse käigus hüvitatud varastatud kauba tagastamise teel, mistõttu MAXIMA Eesti Osaühingu poolt I.E vastu käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole /tl 4-6/. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud CD plaat Haapsalu kaupluse MAXIMA turvakaamera salvestisega /tl 10-13/, mis asub eraldi pakendis käesoleva kriminaalasja materjalide juures. Asitõend jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Tõkend – I.E on kahtlustatavana kinni peetud 10.05.2013 kell 09.30 - 11.05.2013 kell 20.45 /tl 21-22/, s.o 2 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 29/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:
Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. I.E-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x320):2= 240 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T.Liiva I.E kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses 144 eurot /tl 36/, 21,60 eurot /tl 41-42/, kohtumenetluses 21,60 eurot, kokku 187,20 eurot. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus jätaks KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda, kuna isiku ainuke sissetulek on pension. Samuti palus kaitsja ajatada menetluskukude tasumise 1 aasta peale. I.E kinnitas kohtuistungil, et on võimeline menetluskulude katteks igakuiselt tasuma 35,60 eurot. Prokurör leidis, et osa menetluskulusid võiks jätta riigi kanda, selle suuruse jättis kohtu otsustada. Kohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmiseks aluseid ei ole, sest tõendamist ei ole leidnud, et menetluskulude hüvitamine käiks I.E-le ilmselt üle jõu. I.E kinnitas kohtuistungil, et on võimeline igakuiselt menetluskulude katteks tasuma 35,60 eurot, milline ongi summa suurus, mis tal tuleb tasuda, sest kohus ajatab menetluskulude tasumise 1 aasta peale KrMS § 180 lg 3 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.