1-13-3749/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

A.P süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise (Harju Maakohtu 06.03.2009 otsus nr1-07-9255), ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelses menetluses tuvastamata Romani-nimelise isikuga, olles eelnevalt saanud Romani-nimeliselt isikult MP nimele välja antud isikutunnistuse nr XXX, sisenes 07.02.2013 kella 12:00 paiku Tallinnas Narva mnt 2 asuvasse ExpressCredit Eesti OÜ esindusse, eesmärgiga taotleda laenu. A.P täitis koha peal MP nimelt laenutaotluse, millega taotles laenu summas 200 eurot ning esitas koos laenutaotlusega klienditeenindajale MP nimele välja antud isikutunnistuse nr XXX, eesmärgiga sõlmida ExpressCredit Eesti OÜ-ga MP nimelt laenuleping ja saada seeläbi laenusumma enda valdusesse ja jätta edaspidi laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Vastavalt eelnevale kokkuleppele Romani-nimelise isikuga oleks A.P saanud laenusummas endale 50 eurot ja ülejäänud 150 eurot oleks läinud Romani-nimelisele isikule. Kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.P tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd klienditeenindaja märkas, et esitatud isikutunnistusel olev allkiri on erinev laenutaotlusel olevast allkirjast ja kutsus kohale politsei ning A.P peeti kuriteos kahtlustatavana sündmuskohal kinni. Sellega pani A.P toime kuriteokatse, mis oli suunatud varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja grupi poolt, s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle tema 07.02.2013 kell 12:00 paiku Tallinnas Narva mnt 2 asuvas ExpressCredit Eesti OÜ esinduses täitis MPnimelt laenutaotluse, millega taotles laenu summas 200 eurot ning esitas koos laenutaotlusega klienditeenindajale MPnimele välja antud isikutunnistuse nr XXX, kasutades nii teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga sõlmida MPnimel laenuleping ja saada seeläbi enda valdusse laenusumma 200 eurot ning jätta edaspidi laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Sellega pani A.P toime teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 209 lg 2 p 1, 3 - § 25 lg 2 ja KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 07-08.02.2013, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel palun jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui A.P ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel palun kohustada A.P käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: a) elama kohtu määratud alalises elukohas; b) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

c) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. f) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et A.P poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb A.P-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. A.P pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. A.P-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 127,20 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks A.P-lt välja mõista kaitsjatasu 127,20 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 0,45 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et A.P võib menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.