Kohtulahend

Välja mõista D.P-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 64, 80 eurot riigituludesse. Selgitusse märkida „D.P 1-13-4316, sundraha“ ja „D.P 1-13-4316, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

D.P süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.05.2013 kella 20:05 ajal Tallinnas, Kopli 72a asuva maja juures mootorsõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 1,12 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,02 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus D.P liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani D.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 09.mail 2013.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katri Kaldoja ja süüdistatavD.P ning tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.P-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 3 päeva eelvangistust, seega karistuseks mõista 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust täielikult täitmisele, kui D.P ei pane kolme-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Juhindudes KarS § 83 lg-st 1, konfiskeerida D.P-le kuuluv mootorsõiduk Opel Omega registreerimismärgiga XXX kui kuriteo toimepanemise vahend. D.P tunnistas end kohtuistungil KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et D.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kohtumenetluse kulud. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.